Mis on ksülitool?

Ksülitool avastati 19. sajandil, kuid laiemalt levis see 1970ndatel aastatel, kui Soome maiustuste tootja Leaf hakkas oma närimiskummides kasutama tavasuhkrust tunduvalt kallimat magusainet ksülitooli. Aastal 1975 turule toodud Xylitol-Jenkki oli maailma esimene ksülitooliga närimiskumm. Tänaseks on legendaarne Jenkki Eestis jäänudki ainukeseks närimiskummiks, mis sisaldab kõikides maitsevariantides piisavalt ksülitooli, et see hammastele kasulik oleks.

Ksülitool on looduslik magusaine — kristalne värvitu pulber, mis lahustub vees väga hästi. Ksülitooli toodetakse tööstuslikult lehtpuust, tavaliselt kasepuidust ning seda sisaldavad väikestes kogustes paljud taimed: sibul, seened, porgand, pihlakamarjad, maasikad, vaarikad, banaan jt. Suhkrualkoholi klassi kuuluv ksülitool ei ole inimesele võõras aine, kuna see moodustub vaheühendina ka inimorganismi ainevahetuses. Lisaks toiduainetööstusele kasutatakse ksülitooli ka kosmeetika- ja apteegitoodetes. Ksülitool sobib kõikidele vanusegruppidele ning ka diabeetikutele.

Mitmekülgselt kasulik

Ksülitooliga närimiskummil on kahene kasulik toime. Nagu iga teine suhkruvaba näts, aitab see süljeeritust tõsta, mis omakorda puhastab hambaid. Lisaks on piisaval määral ksülitooli sisaldavale närimiskummile iseloomulik, et pikaajaliselt vähendab see suus elavate bakterite arvu ja kahjulikku mõju hambavaabale. Juba tekkinud hambaauke ksülitool ära ei paranda, kuid hambaemaili pisikahjustused võivad ksülitooli manustamisel taandareneda.

Ksülitooli kasulikkust hambaaukude ennetamisel ja suuhügieeni parandamisel on tõestanud mitmed laiaulatuslikud teaduslikud uuringud. Aastatel 1994-1997 viisid Soome arstid koostöös Tartu Ülikooli Kliinikumiga läbi uuringu, kus osales 740 eesti last. Uuring kinnitas, et ksülitoolitoodete regulaarne kasutamine vähendas kaariese teket üle 50% võrreldes kontrollgruppidega, kes ksülitooliga tooteid ei kasutanud.

Kuidas ksülitool hammasteni jõuab?

Selleks, et ksülitooli kasulik mõju hammasteni jõuaks, tuleb seda manustada vähemalt kolm korda päevas kohe peale söögikorda ning soovituslikult ka söögikordade vahepeal. Kuna väikesed kogused ksülitooli imenduvad tõhusamalt, piisab 10-15 minuti jooksul ksülitooliga närimiskummi närimisest või pastilli imemisest. Päevas on kasulik süüa 4-12 grammi ksülitooli, ühes kõrge ksülitooli sisaldusega nätsupadjas on 1g ksülitooli. Seega on kasulik närida päevas 4-12 nätsupadjakest.

Väljaspool Eestit on regulaarne ksülitooliga närimiskummide kasutamine muutunud suuhügieeni igapäevaseks osaks. Ksülitooli soovitavad kaariese vältimiseks kasutada hambaarstide assotsiatsioonid Soomes, Rootsis, Norras, Islandil, Hollandis, Suurbritannias ning Iirimaal. Käesoleval suvel sõlmis Eesti Hambaarstide Liit ksülitooliga närimiskummi Jenkki maaletoojaga Leaf Baltics koostööleppe tõhusa suuhügieeni propageerimiseks. Sellega kinnitab ka Eesti Hambaarstide Liit ksülitooliga närimiskummi kasulikkust suuhügieenile ja hambaprobleemide ennetamisele.

Ksülitooli kõrvalmõjud Nii nagu iga hea asjaga, võivad ka ksülitooli liiga suure tarbimisega ebameeldivused kaasneda. Ülisuurtes kogustes ksülitooli mõjustamine võib tekitada kõhupuhitust ja -lahtisust. See on aga suhteliselt ebatõenäoline, kuna ksülitooli kõrvalmõjude ilmnemiseks tuleks ühel inimesel närida päevas umbes 60 nätsupadjakest.