"Kui mina pean taimetoitlasele kurki hakkima, praadigu tema mulle liha!"

Olen väsinud neist pidevatest taimetoitlane vs lihasööja aruteludest… Ometi alustan ka ise nüüd üht. Miks inimesed end nõnda söömise järgi gruppidesse jaotavad? Isegi taimetoitlaseid on juba mitu ja on lisandunud veganid, kes isegi kanamunast ära ütlevad. Ja veganitele on lisandunud toortoitujad, kes peavad end vist toitumisahela kõrgeimateks jumalateks, sest nad ei taha isegi kuumusega vaesele porgandile ligi minna. Mina ütlen — söö, mis sa sööd, aga kui tahad, et teised sinu soovide ja eelistustega arvestaks, peaksid seda ka ise tegema!

Mu suguvõsas ja tutvusringkonnas on nii palju eriliste söömiseelistustega inimesi, et iga tähtpäeva pidamine on üsna “lõbus” ettevõtmine. Salat toortoitujast õele — olemas! Kalaga roog tädile, kes ei söö muud liha, aga sööb kala — olemas! Singiga ja singita salat. Makaronisalat ja kartulisalat… ja nii edasi. Tort!? Milline peaks olema tort, kui õepoeg ei talu gluteeni, õde ei taha võid, piima, koort… ah, ja see kompott ei tohi ju siis ka vahele minna!

Mõnikord mõtlen, et löön käega, aga ma ei saa. Ennast kiitmast ma ei väsi, aga ma olen lihtsalt nii külalislahke! Ma ei taha, et keegi tuleks minu juurde ja tunneks, et temaga pole peolauas arvestatud. Nii, ja nüüd jõuan ma selleni, miks ma üldse tundsin, et pean sel teemal kirjutama — mul on tunne, et hoopis minuga ei arvestata! Ja see on puhas ebaõiglus. Miks tunnevad taimetoitlased, et nad on justkui pühamad kui me teised? Sest loomad on pidanud kehvades tingimustes kasvama ja surema? Aga need tohutud maa-alad, kuhu rajatakse üüratud istandused, kus siis inimesed põletava päikese käes ja minimaalse palga eest neile apelsine korjama peavad? Kus on nende õiglus? Võiksin ju sinna laskuda, aga mitte see pole mu teema…

Kui ma lähen taimetoitlasele külla, siis pole mul seal suurt midagi süüa. Kui külaskäik on veel pikem ka, siis võib päris nälga jääda — jah, tomatid ja kapsad on maitsvad, aga tahaks ju ikka liha kõrvale. Mina näen vaeva, et arvestada kõigiga, aga kes arvestab minuga? Käisin möödunud nädalal suvelõpu grillipeol, kus polnud liha. Aga oleks nad siis midagi huvitavat grillile visanud, sedagi polnud. Värske salat, määrdevõiga enda küpsetatud leib… Hea seegi, et täidetud mune polnud, kui mu vegan-õde oleks grillipeo korraldanud, poleks ma uneski näha osanud, mida ta seal pakkuda võiks.

Mina söön liha ja armastan liha, aga ma uurin retsepte ja mõtlen, kuidas seda vajadusel asendada. Miks ei tee seda teised? Oleksin nõus isegi selle tofu-asja ära proovima, kui keegi seda vaid pakuks. Ma ei ütle kellelegi, et torkame nüüd kana vardasse ja viskame sea lõkkesse, aga ma ütlen lihtsalt: ma tulen külla, toon head veini, veedan teiega aega, aga MUL ON KÕHT NII TÜHI!