Ja kui juba, siis olen enda jaoks paika pannud ka piiri — 3,5 kg võiks kaotada. Kiiresti rasvast lahti, ruttu väga järjepidevale trennilainele ja kõik on hästi.
Tegu on organismi puhastava ainevahetusdieediga, mis kestab 13 päeva.
Piirdun ainult kaalumise ja visuaalse jälgimisega. Ümbermõõte siit ja sealt võtta — selleks aega ega viitsimistki pole.
Rüüpan lonksu vett ja proovin esimese päeva tundeid-emotsioone kirja panna.
1. PÄEV
Hommikul näitas kaal 62,5 kg. Pikkust on mul 174 cm.
Hommikusöögiks on ette nähtud: 1 tass kohvi, 1 tükk suhkrut.
Hommikusöök on valus. Väga valus, sest tavaliselt söön 3-4 võileiba ja joon teed. Jah, ma saan hakkama ka selleta, kuid siis pean vähemalt paari tunni pärast normaalselt sööma. Ja kohvi ma ka ei joo. Selle asendan rohelise teega ja suhkru asemel panen mett. Huvitav, kas võib?
Lõunasöögiks on ette nähtud: kõvaks keedetud muna, keedetud lillkapsas,
1 tomat.
Lõunasöögi ostan poest lootuses saada sealt keedetud muna. Ja hautatud lillkapsast.
Keedetud muna ei ole. Pean läbirääkimisi südametunnistusega ja ostan 2 täidetud muna, 100 gr hautatud lillkapsast ja ühe hästi suure tomati. Ja vett. Viimast ma õnneks armastan.
Täitsa maitsev suutäis. Kuigi jah, maitsvaks teeb selle ilmselt minu väike sohitegu - ostsin täidetud munad — need ju maitsestatud. Üritan siiski järgida alustatud dieeti ja viia see korralikult lõpuni. See tähendab vastu pidada. Aga miks ma muretsen ette, äkki see polegi nii hull?
Õhtusöögiks on ette nähtud: naturaalkotlet (see tähendab vasardatud veiseliha praetuna), lehtsalat õli ja sidruniga.
Enam-vähem saan õiged asjad, aga veiseliha asemel läheb sisse sealiha. Segan jääsalati (valisin selle tuimema lehtsalati asemele) ja lihatükid kokku, pigistan lisaks terve sidruni … oi, kui hapu. Hiljem selgub, et olin õli unustanud. Kõht saab igatahes täis.
Õrn peavalu, mis algas juba mitu päeva enne dieeti, oli õhtul muutunud tugevaks ja segavaks, võtsin valuvaigistit.
2. PÄEV
Hommikul tõustes tunnen iiveldust, käed värisevad — ilmselt väike šokk organismile, mis nõuab suhkrut või midagigi magusat. Peavalu on endiselt tugev.
Püüan olla vapper. Helistan kolleegile ja ütlen, et seis on kehv, taastun veidi ja teen kodus tööd. Joon oma rikkaliku hommikusöögi — tassi teed tüki suhkruga, ning jään magama.
Ärgates on juba palju parem tunne. Mõeldes aga halvale enesetundele mõni tund tagasi, luban endale ühe möönduse — suure õuna. Ma ei kavatse ometi dieedi kätte surra.
Hakkan usinalt tööd tegema, aga silmakoopad valutavad.
Lõunasöögiks söön ette nähtud naturaalkotleti, jääsalati ja õuna. Päris … söödav. Soola panin ka veidi lihale.
Silmad valutavad. Luban endale veel und.
Uneilmast naastes on enesetunne üsna hea, joon ohtralt vett, see lööb klaarimaks. Sukeldun töösse. Enestunne halveneb veidi, kraadiklaas näitab natuke üle 37. Vahepeal astun naljaviluks kaalu pealt läbi — see näitab 61,5. Uskumatu! Ei, ma ei satu vaimustusse, sest kes pärast naerab… Aga hetkeks oli imelik tunne, et mis siis minu organismiga ikka toimub.
Mind ootab ees õhtusöök.
Ette nähtud: 50 gr suitsusinki ja 200 gr kodujuustu. Teen taas möönduse — luban endale ühe viilu leiba ka. Maitseb hästi.
Huvitav oleks teada, kas see terviserike oli tingitud dieedist või oli kokkusattumus.
3. PÄEV
Olek on viks ja kraps. Ruttu tööle, sest seal on röster, mida mul kodus pole. Mm, menüü näeb ette ühe röstsaia tavapärase „tass teed tüki suhkruga“ kõrvale. Lahe!
Tööpäev kulgeb tavapärases rütmis, vett kulub vaid väga palju …
Lõunasöögiks segan kokku järgmised ette nähtud komponendid: muna, singi ja jääsalati. Kolleegid on toetavad: oo, see näeb ju päris toidu moodi välja. Magustoiduks võin süüa ühe õuna. Võtsin kodust kaasa kõige suurema.
Õhtusöögil on toeks väiksem tütar: mm, emps, see on nii hea, tahan teinekord jälle. Noogutan kaasa, kuigi hing ihaldab miskit muud. Muidugi, see on tervislik ja söön ka tavaliselt tomatit ja jääsalatit, aga siis on ikka midagi veel ju juures. Lihtsalt tomatit ja jääsalatit… oeh, mis teha. Ise valisin selle tee. Magustoiduks taas õun, mille on ema oma aiast kaasa pannud.
Hm, kaalule ei jõudnudki.
4. PÄEV
Kaal 60,6.
Milline kaunis päev — võin jälle hommikuks röstsaia süüa. Ja tassi teed tüki suhkruga. Mööndustest nii palju: et kindlam tunne oleks, sõin ärgates ühe väikese õuna.
Olek on veidi uimane, aga jääb siiski normaalsuse piiridesse. Töö sujub. Pool tundi enne lõunasööki tunnen, et tahan juba VÄGA süüa. Ostan poest ette nähtud puuviljakompoti, mis peab sisaldab 3-4 erinevat puuvilja, maitsestamata jogurti ja 1 banaani. Segan kokku kompoti ja jogurti… algus on paljulubav. Kogus on ju üsna priske — 425 gr kompotti ja 200 gr jogurtit. Kuna ma aga jogurtisõber pole, siis üsna varsti hakkab toit suus ringi käima. Tean aga, et niipea süü ei saa ja söön kõik ära. Kui paar ampsu veel jäänud oli, ütles üks kolleegidest: see küll mingi toit pole. Muidu ju tegelikult on, aga kui oled sunnitud sööma mingite ettekirjutuste järgi, siis jah, olen nõus selle väitega. Kuigi kõht sai ju täis.
Jätkan tööd. Olemine on kuidagi veidi ähmane. Silmad on aeglased, kuigi muu motoorika on korras. Joon külma-külma vett. See aitab.
Õhtusöögi peale ei taha mõeldagi, sest mind ootab ees keedetud muna, 200 gr kodujuustu, millesse segan riivitud porgandi ja pigistan sidrunit. Seekord pool, et nii hapu poleks. Ülejäänud pool läheb joogivette.
Pärast õhtusööki tõden, et kõik need uimased olekud ja valutavad silmad jms on dieedi juures pisisasi — kõige hullem on söömine.
5. PÄEV
Kaal 60,5.
Kuidagi kerge on olla, varahommikuses taevas säravad tähed. Lülitan end välja hommikusöögimõttest — riivitud porgand sidruniga. Ee, kuidas palun?
Lähen hoopis vannituppa, esimest korda tunnen, et miskit on minu kehas muutunud. Mnjaa, pole paha. Pekki, nii nimetan ma rasva, on märgatavalt vähemaks jäänud. Olen rahul sellega, mis peeglist paistab.
Ja porgandki maitseb imehästi. Sidruni pigistasin joogivette.
Tänane päev, kui hommikusöök välja arvata, on suisa pidupäev. Eile küpsetasin ahjus valmis 300 grammi kala. See on minu lõunasöök, salatit juurde, aga olgem ausad — ma ei usu, et see mulle kõik sisse mahub.
Lõunasöök hilineb ligi tunnikese, aga hommikune porgand on mind väga hästi hoidnud.
Ennäe imet, kogu ette nähtud 300 grammi kala mahub sisse. Ja maitseb hästi.
Veega olen natuke jänni jäänud, pean nüüd rohkem jooma, et õhtuks ikka vähemalt 2 liitrit päeva kohta ära tuleks.
Enesetunne on väga hea. Huvitav, kas organism hakkab juba ära harjuma.
Kas dieeditan edasi, või katkeb kannatus, sest nädalavahetusel on ees kaks külaskäiku, sellest loe järgmisel teisipäeval.
Päeval:
Öösel:
