Kuidas toit su meeleolu mõjutab ja milliste ainete puuduse tõttu on tuju tihti paha?
Ilmselt siiski mitte. Kuni teatud tasemeni tuleb maks kofeiini lagundamise ja neutraliseerimisega toime, aga ühel hetkel on künnis ületatud ning te tajute kofeiini mõju sõna otseses mõttes iga oma rakuga. Kellel kuidas — mõnel hakkab seedimine täispööretel tööle, teisel taob süda, kolmandal värisevad käed. Üllataval kombel võib mõnel tavapärase kohvijärgse närvilisuse ja rahutuse asemel tekkida hoopis ootamatu uimasus ning vati sees olemise tunne. Tööle keskendumist segavad aga mõlemad olekud. Muidugi on neidki, kes võivad kaks liitrit musta jooki ära juua, olles ikka täiesti normipärase käitumisega. See lihtne näide valgustab, kui erinevalt toimivad meie ainevahetused ja närvisüsteemid. Samas pole kahtlust, et toit kogu komplektina (makro- ja mikro- ning fütotoitained) mõjutab meie vaimset heaolu.
Mis avaldab enim mõju?
Kiire tagasiside organismilt annab suhkrut või stimulante (kofeiin, alkohol) sisaldav jook-toit. Tekib ei tea kust tulnud energia, mõneti ehk eufoorilinegi tunne, mis peatselt pöördub. Miks? Organism üritab vastuseks kõrgele veresuhkrule ning aju mõjutavatele toksilise toimega ühenditele võrdlemisi kiiresti uut tasakaalu saavutada, sest olukord on tema jaoks kahjustav, kuigi meeltele justkui meeldiv. Mõnevõrra leebem toime on, kui süüa suur kogus toitu korraga. Organism mobiliseerib end saabunud laadungiga hakkama saama ning muud funktsioonid nagu meelte erksus ja lihaskonna valmidus füüsiliseks pingutuseks on sel ajal kolmandajärgulise tähtsusega. Inimene tunneb end loiu ja väsinuna, keskendumine on häiritud. Tekib apaatne meeleseisund. Sama võib juhtuda, kui jätta end liiga kauaks söögita. Nelja-viietunnine toidupaus võib tipneda nõrkuse, ärrituse ja uimasusega, sest organism ei suuda enam vajalikku veresuhkru taset hoida. Võib vaid ette kujutada, kui palju töötunde on raisatud valede toitumisharjumuste tõttu, võideldes töölaua taga une või keskendumisraskustega.
Loe edasi ajakirja „Mari” novembrinumbrist.
