Lapseootel taimetoitlastele: kuidas vältida tähtsate toiduainete nappust?
Ometi varitsevad siingi ohud. Nimelt võivad sünteetiliselt saadud ained esile kutsuda allergilisi reaktsioone inimestel, kes on tundlikud keemia suhtes.
Toiduainetes aga, võrreldes vitamiinipreparaatidega, leidub terve kompleks vajalikke aineid. Vitamiinide ja muude toiduainete efektiivsus sõltub otseselt naturaalses toidus leiduvatest komponentidest.
A-vitamiin
Tulevased emad peavad selle vitamiini puhul eriti ettevaatlikud olema. Suured doosid võivad esile kutsuda tulevase lapse väärarengu. Samas on ka vitamiini defitsiit halb näitaja ning võib lisaks soodustada C-vitamiini kaotust.
A-vitamiini toime sõltub suuresti ka füüsilisest koormusest.
On mõningad momendid, mida peab tingimata arvesse võtma. Sportlik tegevus või töö nelja tunni jooksul pärast A-vitamiini võtmist tekitavad selle imendumise häireid. Puhkeseisundis omastatakse vitamiin täielikumalt ning kiiremini, sel juhul võib aga tekkida jällegi üledoseerimise oht. Küllalt suures koguses on A-vitamiini munakollases, võis ja koores. Hulgaliselt A-provitamiini (karotiini) leidub puu- ja köögiviljades ning marjades.
Kui tulevane ema on piima-muna-taimedieedil ning lülitab iga päev oma toidusedelisse piisaval hulgal nimetatud saadusi, siis A-vitamiini defitsiiti karta ei tule.
D-vitamiin
Medikamentidega on raske saavutada vajalikku D-vitamiini kogust. D-vitamiin soodustab kaltsiumi omastamist ning luude tugevdamist. Kuid vitamiini üleküllus võib tõsta suhkru taset veres ning tekitada kaltsiumi ladestumist siseorganitesse.
Kui tulevasel emal on südamega probleeme, siis tuleb olla eriti ettevaatlik D-vitamiini annuse valikuga. Tingimata tuleb konsulteerida spetsialistiga.
Piima lisatud sünteetiline D-vitamiin mitte üksnes ei raskenda õige koguse määramist, vaid võib ka alandada magneesiumi sisaldust organismis.
Tulevane taimetoitlasest ema peab püüdma suurema osa valgest päevast õues viibida, siis hakkab tema enda organism D-vitamiini välja töötama. D-vitamiini leidub ka munakollases, eriti kodukanade munades.
B12-vitamiin
B12-vitamiini leidub maksas, looma- ja sealihas, munades, piimas, juustus ja neerudes.
Selle vereloome jaoks tähtsa vitamiini suhtelist defitsiiti võib täheldada ka tavapäraselt toituvate rasedate juures. Varasteks tunnusteks on kõrvetustunne keelel, nõrkus, peavalud, isutus, hingeldus. Naisel alaneb lisaks hemoglobiinile ka erütrotsüütide hulk veres. Kuidas seda vältida?
Taimetoitlane peab oma toidus tarvitama mune, piima ja juustu.
Lisaks võib veel ka vaja minna B12-vitamiini süste, mis on küllaltki valulised.
B8-vitamiin
Seda vitamiini leidub looma maksas, neerudes, munakollastes, sojajahus, õllepärmis, piimas ja lihvimata riisis. B8-vitamiini defitsiidist annavad varakult märku ekseemitaoline lööve nahal, väsimus, isutus ning rõhutud meeleolu.
Raseduse ajal langeb B8-vitamiini tase organismis isegi traditsioonilise toitumise puhul.
Arstid määravad sageli tulevastele emadele polüvitamiine, mis sisaldavad ka B8-vitamiini.
Taimetoitlased peavad oma menüüs täielikult asendama valge (lihvitud) riisi puhastamata (musta, pruuni vms.) riisiga.
Lähedased peavad tegema kõik võimaliku, et tulevane ema saaks värsket (soovitavalt värskeltlüpstud) piima, kuna seistes hävib piimas sisalduv B8-vitamiin.
Hea oleks oma toiduratsiooni täiendada ka naturaalse lisandiga — kuiva õllepärmiga. Võtma peaks seda triiki teelusikatäis üks kord päevas.
Raud
Olles täielikult loobunud lihast, on väga raske vältida raua defitsiiti. Raud on aga teatavasti hädavajalik komponent hemoglobiini moodustumiseks.
Rauda, nagu ka mõningaid vitamiine (näiteks D, PP, B12), leidub põhiliselt lihas ja subproduktides.
Seda võib leida ka terves reas taimetoitudes. Nendeks on kamajahu, virsikud (ka kuivatatud), pähklid, oad, spargel, õunad. Kuid kõige rohkem leidub rauda ikkagi punases lihas ja maksas. Organism omastab seda kõige paremini just loomsetest produktidest.
Oletame, et tulevane ema, soovides vältida rauapuudusest tingitud aneemiat, hakkab tarvitama raudsulfaati. Sel juhul riskib ta aga E-vitamiini kaotusega. Mida siis teha? Menüüsse tuleb lülitada rohkem rauda sisaldavaid taimseid toite.
Tulevase ema toidulaual peab iga päev olema muna, kaks korda nädalas aga omlett kahest munakollasest.
Inimene on vaatamata mõistusele ja kogu oma „erilisusele” ikkagi osa loomariigist. Seejuures pole me oma olemuselt taimetoitlased, vaid segatoidulised. Ning kui tulevane ema sööb suhteliselt mitmekesist piima-muna-taimetoitu, peab ta ikkagi pöörama suurt tähelepanu oma toitumisele, et ei tema ega ka tulevane laps ei kannataks mingilgi määral lihast ja kalast loobumise pärast.
