Kunagi pole aga hilja korraldada oma elulaadi, süüa ja juua seda, mida liigestel on normaalseks talitluseks kõige rohkem vaja.

Meie niiskes ja külmas kliimas on liigesehaigused väga levinud. Rahvameditsiin pakub siin välja palju looduslikke leevendajaid ja soovitusi igapäevase toidulaua suhtes.

Liigestevalu kurnab, piinab, moondab liigeseid, kuid ei tapa. Need, kes leiavad eneses tahtejõudu ja usku loodusravisse, korraldavad ümber oma toidulaua ja hakkavad hoolikalt kasutama looduslikke vahendeid haiguse leevendamiseks. Kahjuks teeme seda alles siis, kui esimesed haigusnähud ilmsiks tulevad. Paranemine ja valu taandumine võib saabuda sel juhul alles paari aasta pärast, vahest ka kiiremini.

Loodusravivõtted on sügavalt individuaalsed (põhjusi on erinevaid), haaravad toidu, immuunsüsteemi tugevdamise, taim- ja liikumisravi jm.

Põhilise osa toidulauast peavad moodustama aedviljad ja täisteraviljatooted. Need toiduained on vajalikud liigestele, kuid hoiavad korras ka seedimise (kõhukinnisus on liigestele halb).

Mida on kasulik süüa ja juua

Nii mõnelgi inimesel võib haigus võtta söögiisu. Seda saab kindlasti parandada köögiviljade ja marjade söömisega. Kõik, kellel liigesehaiguste soodumus või haigus juba käes, peaksid sööma liigesesõbralikke toite. Liigestehaige toidulaud peab olema väga läbimõeldud, et just toidust saada kõike, mis selle haiguse puhul vajalik.

Süüa tuleb just ravitoimega puuvilju ja marju: õunu, pirne, kirsse, maasikaid, ploome, vaarikaid, musti sõstraid, astelpajumarju, jõhvikaid, pohli, mustikaid.

Igapäevatoidusse peavad kuuluma kiudaine-, mineraal- ja vitamiinirikkad täisteraviljatooted: riis, kaer, mais, rukis, tatar, hirss.

Köögiviljadest tuleb valida: kõrvits, suvikõrvitsad, kurk, aedoad, herned, kapsas (kõik liigid), kartul, porgand, peet, aedrõigas, küüslauk, sibul, porru, rohelised sibulapealsed ja murulauk, petersell või seller.

Eriti head on juurviljamahlad: porgandi-, kartuli-, peedi-, kapsa- ja naerimahl. Kõige kasulikum on neid juua lahjendatult veega 1 kl õhtul enne magamaminekut. Juua võib ka segamahlu, parim on porgandi- ja kartulimahlasegu.

Valida söögiks üksnes linnu-, vasika-, metskitse-, rasvata lamba- ja loomaliha ning mõõdukas koguses.

Olulised on rasvasisaldusega kalad: lõhe, stauriid, skumbria, heeringas, sardiin, räim.

Igapäevasesse toidusedelisse peavad kuuluma piim ja piimatooted: rõõsk piim, jogurt, pett, keefir, kohupiim, toorjuust jt.

Kinni tuleb pidada soovituslikust rasvakogusest (umbes 1 g kehakaalu 1 kg kohta). Sealjuures on soovitatav taimseid rasvu 2/3 ja loomseid 1/3 üldisest rasva hulgast.

Olulised on toiduga saadavad oomega-3 ja oomega-6 rasvhapped, mis oleks saadud külmpressitud linaseemne- ja oliiviõlist ning kaladest.

Toidus tuleb kasutada kõikvõimalikke seemneid: lina-, päevalille-, kõrvitsaseemned jt.

Pähkleid tuleb süüa rohkem, kusjuures kõige kasulikumad on Kreeka pähklid.

Mesi ja õietolm peavad samuti kuuluma igapäevasesse toidusse, mida tuleb tarvitada lahjendatult veega või süüa salatites.

Hommikuti tühja kõhuga on soovitatav juua õunaäädikajooki (1-2 tl 1 kl kohta).

Kaltsiumipuudus on ohtlik

Suurenenud on luuhaiguste hulk, eeskätt luude hõrenemine ehk osteoporoos, mille sügavam põhjus võib olla kaltsiumi ja D-vitamiini vaegus organismis.

Luumassi korrashoidmiseks on vajalik süüa eeskätt kaltsiumi- ja D-vitamiinirikkaid toiduaineid. D-vitamiin on see, mis aitab kaltsiumil peensoolest organismi imenduda. Parimad kaltsiumiallikad on piim (1 kl sisaldab 240 mg), juust, kohupiim ja teised piimatooted, kuid seda saab ka köögiviljadest.

Kaltsiumi peab inimene saama iga päev, kuna see vahetub luudes pidevalt. Organism kaltsiumi ise ei sünteesi ega tekita varusid, seetõttu peab igapäevatoit sisaldama keskmiselt 1000 mg kaltsiumi. Samas aitab kaltsium tugevdada immuunsust ja südametegevust.

Uurimused näitavad, et täiskasvanud saavad tihti kätte ainult poole normist. Puudust tunneb inimene ise peagi, kui tekivad lihaste krampitõmbumine, käte-jalgade suremine ja naha kihelemine. Kui toiduga piisavalt kaltsiumi ei saa, tuleb kasutada toidulisandeid.