Mahlas on kasulike ainete kontsentratsioon suurem, kui samas koguses puuviljades, aga suurem on ka energiasisaldus. Seega tuleb mahla energeetilise väärtuse, vitamiinide ja mineraalainete sisalduse tõttu lugeda toiduks. Mahl on fruktoosisisalduse tõttu hea energiaallikas hommikul, mil maksa glükogeenivarud on ööga tugevasti kahanenud, aga ka heaks vahepalaks päevasel ajal. Lihtne rusikareegel mahla energiasisalduse määramisel on — mida magusam on puuvili, seda suurem on tema suhkrusisaldus ja koos sellega ka energiasisaldus. Toidusoovitustes peetakse vajalikuks süüa iga päev 200-300 grammi puuvilju või juua 1-2 klaasi täismahla.

Igal mahlal on oma funktsioon

Poodi sattudes võtab erinevate mahlade valik silme eest kirjuks ja raske on teha valikut. Otsustamise teeb lihtsamaks see, kui inimene teeb endale selgeks, milline on tema vajadus ja valida õige mahl just sellest kategooriast, sest kõikidel mahladel on oma funktsioon.

Kahtlemata on hea valik värskelt pressitud mahl, kuid kõigist puuviljadest ei saa täismahla valmistada. Mõned puuviljad on 100%-lise mahlana liialt happelised või liiga tugeva maitsega ning vajavad seetõttu lahjendamist või kombineerimist teiste puu- ja juurviljadega.

Naturaalsed mahlad valmistatakse värsketest puuviljadest ning mahlad sisaldavad keskmiselt 82-90% vett, lisaks vitamiine, parkaineid, pigmente ja eeterlikke õlisid. Mahla koostis sõltub eelkõige toorainest ja selle küpsusest. Naturaalseid mahlu sobib kasutada toitude valmistamiseks või teiste mahladega segamiseks.

Toormahl on naturaalse mahla erivorm. Toormahla ei ole kuumtöödeldud ning mahlale ei ole lisatud teisi toiduaineid. Toormahlal peab olema viljale iseloomulik lõhn, värv ja maitse. Naturaalsetes mahlades on hapete ja suhkrute vahekord sageli maitsmismeelele liiga harjumatu, seetõttu juuakse neid lahjendamata suhteliselt vähe.

Täismahl ehk 100-protsendiline mahl on oma maitselt ja koostiselt naturaalsele toormahlale kõige lähedasem. Kaasajal valmistatakse täismahlu kontsentraadist, mida lahjendatakse veega kuni mahlale ette nähtud kuivainesisalduse saavutamiseni. Täismahlale ei ole lisatud konservante ning tarbija tunneb tõelise mahla ära etiketi järgi, kus on kirjas, et toode on valmistatud 100% mahlast ja mahlale ei ole lisatud suhkrut.

Värskelt pressitud mahla ja pakendatud täismahla peamine erinevus seisneb valmistamise tehnoloogias. Pakimahla on eelnevalt kuumutatud ehk pastöriseeritud, et tagada mahla parem säilivus. Värskelt pressitud mahla ei ole kuumtöödeldud ning seetõttu on selle säilivusaeg väga lühike.

Nektarite täismahla -või püreesisaldus on 25-50%. Ülejäänu moodustavad vesi, suhkur, sidrunhape, looduslikud värvained, konservandid ja antioksüdandid. Nektaritesse on lubatud lisada ka suhkrut ning teisi magustajaid. Sageli kasutatakse nektarite valmistamisel mitmete mahlade segusid või eksootiliste viljade püreesid. Kuna poole nektarist moodustab vesi, siis on ka mitmete bioloogiliselt väärtuslike ühendite sisaldus nektarites poole väiksem.

Mahlajoogid on veelgi lahjemad. Nende täismahlasisaldus on 10-30% ja neid võib võrrelda koduse morsiga. Mahlajoogile on lisatud vett või suhkrut ning mahlajoogi koostisest leiame sageli kunstlikke magusaineid, paksendajaid (mis tekitavad viljaliha olemasolu efekti), konservante, erinevaid aroomi- ja lõhnaaineid, antioksüdante ja teisi lisaaineid.

Mehud on viljalihaga mahlad, mis sisaldavad lahustumatuid kuivaineid, nagu näiteks pektiin, tselluloos ja hemitselluloos. Viimased kolm kuuluvad kiudainete hulka ja on vajalikud normaalseks seedetegevuseks ja kõhukinnisuse vältimiseks. Seismisel mehu tahked osakesed sadenevad ning sellepärast tuleb viljalihaga mahlu enne tarvitamist loksutada.

Tooteinfole tuleb tähelepanu pöörata

Mõningatel juhtudel võib teatud mahlade rohke joomine olla vastunäidustatud. Kõik rikkalikult orgaanilisi happeid sisaldavad mahlad on vähem või rohkem ebasoodsad mitmete seedekulgla krooniliste haiguste puhul ning tugevalt hapud mahlad seovad kaltsiumi ja viivad seda organismist välja. Samuti võivad mõned mahlad põhjustada allergiat. Ülitundlikele inimestele põhjustavad kõige sagedamini allergiat tsitruseliste mahlad, eriti apelsinimahl. Allergeenne toime on ka maasikamahlal, kuid seda valmistatakse ja tarbitakse suhteliselt vähe.

Eelmainitud põhjustel sobivad juua nektarid, mahlajoogid ja mahlasisaldusega karastusjoogid, mille mahlasisaldus on väiksem täismahlast.

Õiget mahlavalikut aitab kõige paremini teha pakendil olev tooteinfo, mida soovitan kindlasti lugeda. Samuti hõlbustab valiku tegemist paljudel toodetel (näiteks Cappy mahlad) olev GDA märgistus. See näitab lihtsalt ära mahla suhkrusisalduse ühes klaasi kohta ning mitu protsenti see moodustab päevasest suhkrukogusest.