Mai Maser: talvel tasub targalt süüa!
Külm aeg paneb energia saamiseks rasvasemat sööma, kuid vähem liikudes kipub rasvapolster kergesti tulema. Targalt süües on parajalt nii jõudu kui ka kilosid.
Meie siin Eestimaal oleme harjunud elama nii, et riidekapis on rõivaid vähemalt kolmeks aastaajaks ning erinevaid jalatseid sama palju. Kui kõik vajalik on sooja, külma, tuule, päikese, lume ja vihma jaoks olemas, siis olemegi õnnelikud. Ilmale kohast rõivavalikut vajab kogu keha ja esitab ka omad nõudmised.
Teine tähtis osa on eripalgelisteks ilmadeks sobiv ja hea toiduvalik. Kuigi toiduainete kättesaadavus on aastaaegade mõju mõttes toitumistavad ära rikkunud, on suvisel ja talvisel toiduvalikul ikkagi kindel vahe ning omad eelistused. Kui suvel on suurem rõhk piima- ja aiasaadustel, salatitel ja kalal, siis külmade saabudes tuleb eriline isu hapukapsa, rasvasema sealiha, singi, süldi ja verivorsti järele.
Vähem valgust, suurem isu
Keha kulutab teatud osa energiast sooja tootmiseks, mistõttu külmal ajal kasvab isu paratamatult, eriti rasvasema toidu järele. Samal ajal on ka vähe päikesevalgust — ainevahetus aeglustub ja keha hakkab rohkem ülejääke ladustama. Kui lisandub veel stress, siis kipumegi talveks rasvapolstrit koguma, nagu talveunne minevad imetajad seda teevad.
Kuid sügistalv ei pea endaga tingimata stressi kaasa tooma. Ka sellel aastaajal on palju ilusat pakkuda, on hingelisemat aega ja ehk rohkem mahti ka pere ning sõprade jaoks. Ometi avaldab päikesevalguse vähenemine kehale oma mõju. Meie ajavööndis on suvel kehas umbes kaks korda rohkem serotoniini kui napi päikesevalgusega aastaajal. Serotoniin on heaoluhormoon, mis tagab aju töövõime, lisaks soodustab närvirakkude koostööd, kindlustab hea une, õnnetunde ja toetab normaalset elurütmi. Serotoniin vabaneb piisava tugevusega valguse toimel, pimedal aastaajal suureneb seevastu hormoon melatoniin tootmine, mis reguleerib organismi ööpäevast rütmi.
Tavaliselt muutub ilmadega ka meie eluviis: vihm, lumi ja kõle tuul hakkavad väljas segama meie harrastusi, näiteks jalgrattasõitu, jooksmist või sportmänge. Kui energiakulu väheneb, aga isu on hea, on kindlasti vaja rohkem tähelepanu pöörata toiduvalikule ja vaadata üle oma toitumisharjumused.
Haiguste vastu keha tugevamaks
Sügise- ja talveaeg toob sageli kaasa katarre, ülemiste hingamisteede haigusi. Just sellepärast on mitmekülgne toiduvalik ja kokakunst ääretult tähtsad, eriti puudutab see puu- ja köögivilju ning marju, mille soovitatavad kogused tuleks ära süüa iga päev. See toidurühm on organismi tugevdavate antioksüdantide, vitamiinide ja taimsete toitainete varu poolest esmavajalik.
Haiguste ennetamiseks on head kõige C-vitamiinirikkamad marjad ja puuviljad. Kindlasti on nüüd paras aeg hakata sööma sügavkülma pandud marju, aga ka neid, mis niisama vees säilivad (jõhvikad, pohlad). Neid saab kombineerida magustoitudes või süüa eraldi kerge vahepalana, näiteks küpsetada pärmitainast marjapirukaid ja plaadisaiu. Suurima vitamiinihulgaga on omast käest võtta astelpaju- ja kibuvitsamarjad, aga ka mustad sõstrad, vaarikad, kirsid ja maasikad. Poest saab juurde osta väärtuslikku kiivit, sidrunit, laimi, greipi ja apelsini. Nüüd ilmub müügilettidele üha paremaid mandariine, mis sisaldavad immuunsüsteemi tugevdavaid karotenoide (muutuvad kehas A-vitamiiniks), samuti foolhapet ja C-vitamiini.
Sibulat, hapukapsast ja kalja
Hea katarrivastase toimega on mugulsibul, kuna sisaldab sellist flavonoidi nagu kvertsetiin. Maitsva köögiviljana sobib sibul peaaegu kõikidesse põhiroogadesse. Veidi nõrgem haigusevastane toime on porrul ja punasel sibulal, küüslauku aga peetakse heaks leevendajaks hingamisteede haiguste korral.
Mingil määral tugevdavad immuunsüsteemi ka kääritatud toiduainetes leiduvad bakterid, seetõttu on soovitatav juua jogurtit, kefiiri ja kalja. Sama hea toimega on ka hapukapsas, mis peale käärimisel tekkinud kasulike bakterite sisaldab rohkesti C-vitamiini.
Milliseid toiduaineid ja toite talvisel ajal eelistada, loe edasi Mai Maseri “Kogu pere toiduraamatu” peatükist “Talveks”.
Dr Mai Maseri “Kogu pere toiduraamat” ei ole tavapärane käsiraamat, millest leiad ainult toitumisnõuandeid. Dr Maser on võtnud vaevaks koostada üksikasjalikud menüüd ja retseptid koos vajaliku teabega igale vanusegrupile. Eraldi peatükid on pühendatud lastele: beebist teismelisteni. Tähelepanu pööratakse noortele, kes alles plaanivad pisiperet, ja naistele, kes on lapseootel või imetavad emad. Eraldi toitumisplaanid on keskealistele ja seenioritele, kontorirottidele ja raske füüsilise töö tegijatele, samuti vahetustega töötajatele.
Veelgi enam: dr Maser on koostanud menüüd ka terviseprobleemidega inimestele, näiteks nendele, kes kannatavad kõhukinnisuse või kõrvetiste all, taastuvad viirushaigusest või peavad hakkama saama suhkruhaiguse, rauapuuduse või laktoositalumatusega.
Veel saad teada, milliseid jooke on mõistlik valida (kohv, tee, mahl, energia- või spordijook, karastusjook jt).
