Mida teha õhtusöögiga — süüa või mitte süüa?
Me ei vaja õhtusööki!
Paljud suhtuvad ütlusse „õhtusöök anna vaenlasele" kui otsesesse käsku. Kõige kindlameelsemad ei keeldu üksnes õhtusöögist, vaid ei söö pärast kella kuut enam üldse, lohutades ennast lubatud klaasitäie kefiiriga. Seejärel kirjutavad nad oma blogides, kuidas nr. 42 püksid lõpuks jalga mahtusid ning samas tunnistavad, et püksid püksteks, kuid vahetevahel avastavad nad end öösiti avatud külmkapi ees, mitmekihiline võileib peos. Nii protesteerib piirangutega vaevatud organism. Samas usuvad varajaste õhtusöökide austajad, et ei piinle asjata. On see siis tõesti nii?
Plussid
1. Ainevahetus on kõige intensiivsem päevasel ajal. Päeva teisel poolel see aeglustub. Õhtused kalorid ladestuvad külgedele.
2. Keelates endale õhtusöögi, jätame vahele ühe söögikorra. Sellega väheneb automaatselt ööpäevane kalorite tarbimine.
3. Hommikuks on tekkinud hundiisu. Paljud gastroenteroloogid kinnitavad, et toekad hommikusöögid on meie seedimisele vägagi kasulikud.
Miinused
1. Neid inimesi, kelle jaoks on õhtusöögist loobumine lihtne, ei ole palju. Reeglina on need „lõokesed", kes heidavad magama hiljemalt kell kümme õhtul. Kui sa ei kuulu nende hulka, siis iga söögivaba õhtu on sinu jaoks lausa kangelastegu.
2. Pikad toidukordade vahed ei ole kuigi kasulikud. Eriti gastriidi või haavandtõve korral.
3. Kui sööd kogu päeva ainult käigu pealt, seejärel jätad end veel ilma õhtusöögita, siis ootab sind vitamiinide ja mineraalainete puudus. Lisaks kaalutõus. Toidu defitsiit pidurdab ainevahetust. Iga saadud kalori üritab organism nüüd rasvaks talletada.
Isu on ööpäevaringne mõiste
Nagu on näidanud viimased teaduslikud uuringud, on inimestele üldiselt omane süüa õhtuks kõht täis. Selleks on mitmeid põhjuseid. Instinkt käsib organismi koguda igaks juhuks rasvatagavara. Ning just õhtusel ajal ladestub rasv kõige kergemini. Hommikuti ei suuda paljud midagi suhu pista ning õhtul söövad kogu päeva eest. Sageli ei lase töögraafik õigesti toituda. Hommikul magasid sisse, ei jõudnud hommikust süüa, päeval tormasid tööl ringi - ei leidnud aega söömiseks. Koju jõudnult aga ootab ees lihtne õnn - toitu täis külmik.
Sellise käitumise puhul on kummalisel kombel nii negatiivseid kui ka positiivseid külgi.
Plussid
1. Puudub näljatunne. Inimene kõlab muidugi uhkelt. Ent tasub vaid söögikordi vahele jätta, kui temas tärkavad rumalad omadused nagu tõredus, kannatamatus ja ärrituvus. Õhtune söömaaeg on aga suurepärane antidepressant. See rahustab ning lepitab meid maailmaga.
2. Organism tunneb suurt rõõmu hilisest õhtusöögist. Talle ei meeldi üldse nälgimine ning tundide kaupa ootamine, millal tükikese saab.
3. Pärast toitvat söömaaega on uni parem ja sügavam.
4. Õhtune söök tugevdab immuunsüsteemi. Dietoloogid soovitavad süüa õhtuks tükikese musta leiba peki ja küüslauguga. Pekk kindlustab täiskõhu tunde, antibakteriaalsete omadustega küüslauk tugevdab organismi kaitsevõimet ning alandab „halva" kolesterooli taset.
Miinused
1. Kui hiline õhtusöök on päeva põhiline söögikord, siis valmistu kohtumiseks liigsete kilodega: nälginud keha tarbib ära kõik viimseni!
2. Liiga rasvane toit tekitab unetust.
3. Külluslik söömaaeg vastu ööd on täiendav koormus organismile, mis võiks öö lihtsamal režiimil veeta - puhates ja taastudes.
Enne, kui haarad kahvli
On olemas mõned reeglid, mis aitavad vältida õhtust ülesöömist sõltumata sellest, millise õhtusöögi valinud oled - varase või hilise.
- Enne töölt lahkumist näksi midagi - jogurtist ja tassist teest piisab täiesti.
- Ürita osa koduteest jala käia.
- Enne õhtusööki käi vannis või duši all (pead lõdvestuma).
- Rasvast ja magusat peab sööma viimasena - täiskõhuga, Siis on nende põhjustatud kahju minimaalne.
Allikas: Dobrõje Sovetõ
