Tegemist on peediga. Justnimelt, täiesti tavalise peediga.

Uuringuid selle fakti tõestamiseks on tehtud mitmeid.

Esimene uuring avaldati Journal of Applied Physiology nimelises ajakirjas. Exteri ülikoolis läbiviidud uuringu käigus jagati grupp inimesi kaheks — pooltele katsealustele manustati kuue päeva jooksul pool liitrit peedimahla ning pooltele mustsõstrajooki. Peedimahla positiivne mõju ilmnes juba neljandal päeval, mil seda tarbinud uuritavate vastupidavusvõime paranes 16% võrra. Vastupidavust testiti veloergomeetri peal.

Pärast peedimahla tarvitamist suutsid katsealused 16% kauem ratast sõita.

Teine uuring tuvastas, kui palju peaks peedimahla efekti saamiseks jooma. Testi käigus pidid katsealused ära jooma 300, 600 või 1200 ml peedimahla enne hommikusöögi saamist. Leiti, et kõige parema efekti andis 600 ml kogus peedimahla.

Kuidas on see kõik võimalik?

Nimelt muutuvad peedis sisalduvad anorgaanilised nitraadid suus leiduvate bakterite mõjul nitrititeks, mis seedimisprotsessi käigus muutuvad omakorda gaasiliseks lämmastikoksiidiks. Lämmastikoksiid omakorda aitab veresoontel laieneda ja lõdvestuda ja vähendavad vererõhku. Selle tulemusena väheneb lihaste hapnikuvajadus füüsilise pingutuse sooritamisel.

Mistõttu väsimustunne jõuab kohale alles 16% hiljem.

Võib öelda, et sellelaadseid mõjusid ei ole võimalik saavutada ühegi muu teadaoleva vahendiga, kaasa arvatud treening.

Jäta meelde ka see, et peedimahla mõju avaldus kõige võimsamalt 2,5 tunni möödudes mahla tarbimisest ehk sellega peaks võistlusel-trennis arvestama.

Selleks, et peedimahlast ka reaalselt kasu oleks, peab suuõõnes olema baktereid. Seepärast ei tasu vahetult enne peedimahla joomist oma suud mõne antibakteriaalse suuveega loputada.

Huvitav on ka see, et mida rohkem on peedi kasvatamisel kasutatud nitraatväetisi, seda suurem on peedi positiivne mõju vastupidavusaladel. Nii kurb kui see ka poleks.

Allikas: kaalustalla.ee