Nädalavahetusel korjele! Harilik kõrvenõges on tõeline eestimaine supertoit
Nõgese ravitoime
Nõges annab jõudu ja puhastab verd, tugevdab vereloomet ja parandab vere hüübimist — seda kasutatakse siis, kui verenäitajad on halvad ja väsimus kimbutab. Nõges soodustab seedimist, normaliseerib ainevahetust, langetab veresuhkrut, vähendab turseid ja aitab kaasa kaalust allavõtmisele. Nõges toimib põletikuvastaselt seede- ja hingamiselundite häirete puhul — viies organismist välja kusihapet, leevendab ta reumat, fibromüalgiat ja podagrat.
Nõges sisaldab rikkalikult räni ja atsetüülkoliini, mistõttu teda kasutatakse allergiate puhul nii profülaktikaks kui ka raviks. Nõges sisaldab ka palju kaltsiumi, sobides hästi piima mitte tarbivatele ja osteoporoosi põdevatele inimestele ja lastele luuvalu puhul. Nõgeses sisalduv atsetüülkoliin ergastab ajutegevust ja parandab mälu. Nõges tugevdab ja toetab neere ning leevendab hemorroide; välispidiselt parandab naha epiteelkudesid, elavdab ainevahetust ja vereringet ning aitab leevendada psoriaasi. Lisaks tugevdab nõges juukseid ja küüsi ning elustab neid, stimuleerides ühtlasi juuste kasvu. Kõige krooniks lisab nõges energiat ning suurendab seksuaalset aktiivsust (potentsi) ja elujõudu.
Nõgese korjamine ja nõgesetee
Droogiks korjatakse noori lehti, juuri, varsi, õisikuid ja seemneid. Lehti korjatakse mais ja juunis, seemneid augustis ning juuri ja juurikaid sügisel. Nõgeseid kogutakse kimbuna enne õitsemist. Koguda tuleks kindlasti kuival päeval, sest märg nõges läheb kergesti hallitama. Toiduks ja ravimiks tarvitatavat nõgest ei tohi korjata lautade ja prahipaikade lähedusest ning lämmastikväetisega väetatud maalt, sest nõgesel on omadus nitraate endasse korjata. Kuivatatud nõges säilib pimedas kaks aastat.
Nõgesetee aitab hästi kevadväsimuse vastu, eriti hästi leevendab see väsimust, halba tuju ja närvilisust, sobides kogu perele. Tee jaoks tuleb võtta teelusikatäis peenestatud lehti ja üle kallata kuuma (mitte keeva!) veega ning lasta tõmmata kuni kümme minutit.
Nõges peaks koos vaarikalehtedega kuuluma kõikide rasedate ja noorte emade menüüsse, sest sisaldab palju rauda ja on rinnapiima suurendava toimega. Nõgest peaks sööma juba ka enne raseduse planeerimist, sest see tugevdab ema neere ning aitab mingil määral vältida suguvõsas pärilikena esinevaid vaevusi ja haigusi. Samuti aitab neerude tugevdamine kaasa lapse tugevate ja tervete hammaste tekkele.
Nõges toiduainena
Toiduks tarvitatakse nõgese nooremaid õrnemaid lehti, seemneid ja juuri. Kõrvenõges sobib suppide, ühepajatoitude, pirukatäidiste, küpsetiste ja putrude valmistamiseks. Nõgest võib lisada ka kohupiimadele, liha-, kala-, muna- ja seenetoitudele. Hautatud nõgesepüree on hea lisand rasvasemale hakklihale ja ulukilihale ning sobib hästi kotlettide, pikkpoisi ja frikadellide koostisesse.
Väga toitaineterikkad on ka nõgeseseemned, sisaldades rasvu 20–30% ja valku 20%. Nõgesed on spinatiga võrdväärsed. Enne salatitesse lisamist tuleb nõgeselehed korra kuuma veega üle kupatada, siis need ei kõrveta enam. Nõgesejuured ületavad toiteväärtuselt pea kaks korda kartulit. Neid võib kasutada suppides ja hautistes või valmistada eraldi roana. Nõgesest (koos põldosja ja teiste taimedega) võib valmistada ka rohelist jahu, mida võib lisaks toitudele kasutada ka näiteks šampooni rikastamiseks. Selleks tuleb kuivatatud ürt hõõruda peeneks jahuks.
Nõges ravimtaimena
Nõges on üks tähtsamaid ravimtaimi, mida kasutatakse seesmiselt allergilise ekseemi puhul. Nõges sisaldab muu hulgas räni ja atsetüülkoliini, mis on allergia teket takistavad ained. Nõges suurendab allergia puhul vastupanuvõimet allergeenile.
Atoopilise ekseemi puhul tuleb nõgest koos põldosjaga võtta seespidiselt ja peale määrida saialille, näiteks salvina. Nõges ja põldosi elavdavad kudede uuenemist, sest neis sisalduv räni on väga kergelt omastatavas vormis, seega aitavad need kaks taime koos ennetada ja ravida arme.
Värske nõgesemahl aitab hästi hemorroidilise verejooksu, põiepõletiku ja liiga rohke verejooksuga menstruatsiooni korral, sisse tuleks võtta kolm teelusikatäit korraga.
Tee, mis on keedetud lehtedest ja juurikatest, aitab puhastada hingamiselundeid limast, kergendab luuvalu ja aitab kõhulahtisuse korral. Nende vaevuste puhul tuleb juua kaks tassi teed päevas. Nõgesetinktuur kaotab mesilase nõelamise puhul valu ja paistetuse, kui seda iga viie minuti järel peale hõõruda; see aitab ka põletushaavu parandada.
Homöopaatias kasutatakse nõgest nõgesepõletuse ja kõikide sügelevate nahareaktsioonide ja nahaekseemide puhul. Ent nõgesega liialdamine võib vahel ise põhjustada nõgestõbe, see võib juhtuda näiteks vahetult mõne ravikuuri järel. Sellisel juhul tuleb nõges ravist ja toidusedelist välja jätta ja paari kuu pärast vähehaaval organismi nõgesega uuesti harjutama hakata.
Õieteraapias kasutatakse nõgest vitaalsuse suurendajana ja raudse enesetunde andjana. Nõges õieteraapias aitab tõlgendada oma tundeid ja vajadusi. Nõges aitab mõista, et inimene on osake loodusest ning õpetab elama selle tunde järgi, sobides neile, kes on surmväsinud ja jõuetud ning vajavad elujõudu, sest nõges toob maa jõu kõikidele elu tasanditele.
Nõgest kasutatakse igasuguste nahapõletike ja ohatise, ka vöötohatise ravis seespidise vahendina.
Kuna nõges eemaldab organismist kusihapet, aitab see hästi podagra vastu. Iga päev juua teena ja teha nõgesetõmmisega jahedat jalavanni.
Jalakrampide puhul on tavaliselt tegemist magneesiumi ja kaltsiumi puudusega. Kuu aja jooksul tuleb tarvitada nõgese-põldosja teed, lisaks võtta kaltsiumitablette.
Nõges ja põldosi koos lisakaltsiumiga aitavad leevendada ka osteoporoosi, tõhusamaks raviks on vaja juurde võtta veel magneesiumi, boori ja D-vitamiini.
Nõges kosmeetikas
Nõges on väga hea saunaravimtaim. Nõges kiirendab pindmist vereringet ja selles sisalduv sipelghape elustab naha ainevahetust. Nõgesevihaga saab leevendada ka valu ning nahk saab sealt toitaineid, mineraale ja vitamiine. Viheldes tuleb läbi vihelda kogu keha lümfide kulgemise suunas, kubeme ja südame suunas ehk alustada jalgadest ja liikuda ülespoole, kätel alustada sõrmedest ja liikuda õlgadele, lõpuks vihelda selga ja rinda. Enne vihtlema asumist tuleb leotada vihta 15 minutit kuumas vees, enne vihtlema asumist lisada jahedat vett, et viht keha ei kõrvetaks. Pärast sauna võib juua tassi nõgeseteed, mis puhastab ja toetab organismi seestpoolt.
Nõgest võib tarvitada koos põldosja ja hariliku lutserniga rohelise jahuna, mida lisada toitudesse, see tugevdab juukseid, küüsi ja nahka. Sellise rohelise jahu regulaarne tarvitamine tugevdab nahka ja aitab neid inimesi, kellel tekivad liiga kergelt verevalumid. Nõges aitab leevendada ka psoriaasi. Kui lisada jahule veel peterselli ja võilille, saab keha üldist seisukorda turgutava jahu, mis muu hulgas hooldab ja elustab hapraks muutunud ning nõrgenenud pindmisi veresooni (kuperoosa). Nõgest võib tarvitada ka organismi puhastuskuuri ajal.
Organismi puhastuskuuri ajal võib tarbida lisaks nõgeseteed, mis aitab puhastada ja annab vajalikke kaitsetoitaineid, vähendades seega puhastumisega kaasnevaid kõrvalnähtusid, nagu näiteks peavalu. Puhastuskuuri ajal nõgese- ja põldosjatee tarvitamine võib kiirendada jääkainete ja vedeliku väljumist organismist ning tselluliidist haaratud kudedest.
Nõgest võib lisada istevannidele, see soodustab erituselundite tööd. Enne ja peale vanni võib juua ka klaasi nõgeseteed, see soodustab veelgi puhastumist: võtta 15–20 g kuivatatud ürti paari liitri kuuma vee kohta, lasta tõmmata 15–20 minutit ja kurnata vannivette, võib lisada ka 4–5 spl meresoola, see tõhustab vedeliku väljumist kudedest. Vannivesi peaks olema 38–39 °C ja vannisoleku aeg 15–25 minutit. Vannis olles võib õrnalt masseerida tselluliidipiirkondi ja võimalusel lasta lõpetuseks tselluliidipiirkond üle külma vee jugadega. Kogu keha vanniks tuleb ravimtaime- ja soolakogus kahekordistada; jalavanniks kasutada pool istevannikogusest.
Ülekaalulistel on oluline ära hoida vedeliku kuhjumist kudedesse, tähtis on jääkainete aktiivne eemaldamine organismist, selleks sobib hästi nõges, sest stimuleerib neerude tööd ja samas aktiveerib maksa, lümfe ja soolestiku korrektset toimimist. Selleks otstarbeks sobivad veel põldosi, petersell, seller, apteegitill, mündid, kuldvits, kaseleht, raudrohi, angervaks, harilik lutsern, teeleht ja võilill. Soovitav on kasutada ühte ravimtaime kaks nädalat ja siis vahetada. Ravimtaime annus on maksimaalselt 4–6 tassi päevas. Tegemist on siiski tugevatoimeliste ravimtaimedega, mida võib kasutada kuurina, mitte pidevalt!
Huvitav fakt: kui juua paar nädalat enne päevitusperioodi algust iga päev nõgeseteed, aitab see kaasa ühtlasema ja püsivama päevituse tekkele!
Nõgese lehtedega elavdatakse peanaha vereringet ja toidetakse juukseid. Nõges teeb juuksed paksemaks ja kiilaspäisuse puhul on nii profülaktiline kui ka raviv (kiilanemise algfaasis), leevendab ka kõõmaprobleemi ning juuste väljalangemist. Nõges ja põldosi seespidiselt korrastavad juukseid, kuna sisaldavad organismis väga hästi imenduvat räni ning ravivad neere. (Öeldakse, et juuksed peegeldavad neerude olukorda). Välispidiselt aitab habrastele ja jõuetutele juustele nõgesest valmistatud puder või kompress.
Juuste ja peanaha raviks
Nõges tasakaalustab higieritust, elustab juuksejuurte vereringet, viib toitained peanahka ja juuksejuurteni, nii et juuksejuurte tervis paraneb ja need hakkavad läikima. Nõges on kõige tõhusam pudrutaolise massina, mis määritakse pärast juustepesu peanahale, peale seotakse rätik. Selline juuksemask peab peas olema u 20 minutit. Pead tuleks hoida soojas, parim oleks teha seda saunas. Pärast maski tegemist tuleb juuksed hoolega puhtaks loputada. Nõges sobib kõige paremini tumedate ja rasvaste juuste puhul, kuid elustab mistahes värvi juukseid. Meeles tuleb aga pidada seda, et nõges võtab värvitud juustelt värvi maha kiiremini, kui see muidu kuluks.
Peanahka võib määrida-masseerida ka oliivi-, jojoobi-, mandli- või mõne muu õliga, kus on eelnevalt leotatud nõgesetaimi. Ürdiõli tuleb hõõruda peanahka tugevate ringlevate liigutustega, nii imenduvad ürtide toimeained paremini. Õlil tuleb lasta räti all peanahal toimida vähemalt pool tundi ja siis korralikult välja pesta. Kui kasutada viimaseks loputusveeks mõnda ürditõmmist (nõges, saialill, kummel vms), siis see sulgeb juuksesoomused, annab pehmust ja läiget, eemaldab elektri ja neutraliseerib pH-taset.
Küünte tugevdamiseks
Kui küüned on nõrgad ja probleemsed, võib esmaabiks vannitada sõrmi ja varbaid nõgesevannis ning pärast vanni hõõruda küüsi ja küünevalle mõne toitva õliga. Habraste küünte korral teha seespidine nõgese- ja põldosjakuur. Küüned vajavad nendes taimedes sisalduvat räni, kaltsiumi, tsinki ja joodi. Kui jalad ja käed on pidevalt külmad, tuleks vereringet elustada nõgese või rosmariinivanniga. Jalgu ja käsi hoida pahkluust ja randmetest saadik soojas vees, kuhu on lisatud ürditõmmist. Peale vanni tuleb käsi ja jalgu õlitada või määrida paksu hooldava kreemiga. Küünevallipõletiku korral tuleb vannitada soojas nõgesevees sõrme- ja varbaotsi, peale vanni määrida küünevalle mõne toitva õli või salviga. Põletiku puhul juua lisaks iga päev nõgese- ja põldosjateed.
Jalavann nõgesega
Nõgesetõmmisega soe jalavann lõõgastab, avab poore ja stimuleerib vereringet nii, et paraneb nahakudede võime omastada hapnikku ja toitaineid, samuti väljutatakse keha ainevahetuse jääkaineid ja tursed saavad leevendust. Nõgesega jalavann aitab ka liigse higistamise vastu. Jalavanniks võtta kuiva droogi 7–15 g (u ½ dl) ja valada üle ½–1 l peaaegu keeva veega, lasta tõmmata kaane all vähemalt 20 minutit, seejärel tõmmis kurnata. Tõmmis valada kaussi sooja vee hulka — vett peab olema nii palju, et pahkluud oleks kaetud. Jalgu vannitada 10–15 minutit, vee temperatuur peab olema 38–39 °C. Vette võib lisada ka meresoola, see aitab alandada turseid. Väga kehva vereringega inimesed peaks valmistama jahedama vannivee, jahedamat vannivett tuleb kasutada ka veenikomude puhul.
Nõgese muud kasutusvõimalused
Kuivatatud nõgeselahti võib panna kanadele toidu hulka, see ergutab kanu munema, talveks tasuks kanadele varuda nõgesevihtasid. Veised toorest nõgest ei söö, küll aga kuivatatult heinana.
Lehetäide vastu aitab nõgese külmaveeleotis. Väetamiseks võib valmistada kõrvenõgese virtsaveeleotist, nõgesed tuleb vette 10–20 päevaks laagerduma jätta ja sellest saab toitaineterikka kastmisväetise.
Kogu Euroopas on nõges kiutaimena jõuliselt tagasi tulemas, seda soovitatakse taastuva toorainetaimena tootmisest väljalangenud pindadele. Nõgesevartest saadakse suurepärast kiudu nii riide, võrgu kui ka nööri punumiseks.
Nõgesest tehakse ka ohutut rohekat värvi nii toiduaine- kui ka ravimitööstusele.
Allikas: Telegram
