Tugeva lahtistava toimega on paakspuu koore pulbrist valmistatud tõmmis.

On ka maitsetaimi, mis muudavad seedimise tõhusamaks, nagu ingver, piparmünt, rosmariin, sidrun, tšillipipar, kadakamarjad jt.

Kasulikud on igas eas ja enamiku seedeprobleemide korral hapendatud piim ja tooted sellest. Nad korrastavad seedimist ning tagavad maos ja soolestikus normaalse mikrofloora, aidates nii kõhukinnisuse kui ka kõhulahtisuse korral. Erinevat liiki piimhappebaktereid kasutatakse ka hapukoore, juustu ja kohupiima valmistamisel.

Probiootikumid on saadaval ka apteekides toidulisanditena nii pulbri kui ka kapslite kujul, kuid võimalusel tuleks eelistada probiootikumidega rikastatud maitsestamata hapupiimatooteid. Kõhulahtisusel ei tohiks mingil juhul kasutada lisanditega tooteid.

Probiootikumid tugevdavad organismi üldist kaitsesüsteemi; tasakaalustavad soolestiku mikrofloorat ega lase seedeprobleeme põhjustavatel bakteritel seal võimust võtta; aitavad omastada piimast pärinevaid toitaineid ja suurendavad B-vitamiinide imendumist ning kaltsiumi, raua ja fosfori omastamist; parandavad laktoosi lõhustamist ja omastamist; toetavad organismi antibiootikumiravi ajal ja järel; tõhustavad seedetegevust; pidurdavad soolestiku kasvajate tekke eeldusi; vähendavad vere kolesteroolisisaldust jm.

Ettevaatlik tuleb olla pulbrikujuliste (ka kapslite) probiootikumide kasutamisega: kui oled põdenud raskeid sooltehaigusi, pea nõu arstiga, ära tarvita, kui oled allergiline mõne koostisosa suhtes.

1 dessertlusikatäis linaseemneõli hommikuti on parim lahendus normaalseks seedimiseks. Kuid samas võib kasutada ka mingit muud head külmpressitud õli. Kõige parem oleks aga ära kasutada ka linaseemnete kestaine, lisaks rasvhapetele saame sealt valke ja kiudaineid.

Linaseemned tuleks toidusse (pudrusse või küpsetistesse) lisada purustatult, kuid neid võib sisse võtta ka iseseisvalt veega. Linaseemnetel on põletikuvastane toime, need aitavad kõhtu korrastada nii kinnisuse kui ka lahtisuse puhul.

Kõhulahtisus

Kõhulahtisus on sooletalitluse häire ja sellega võib kaasneda rida ebameeldivusi. Põhjusi on palju, milles selguse annab ikkagi arst. Kõhulahtisuse korral on tegemist enamasti akuutse põletikuga. Kõhulahtisus võib olla ka mõne muu haiguse tunnuseks, võib olla krooniline, mürgistuse tagajärg jne.

Kui mõni inimene vaevleb korduva kõhulahtisuse käes, on juba tegemist kroonilise ilminguga. Sel puhul peab arst olema see, kes haiguse põhjustaja välja selgitab ja ravi määrab. On olemas põletikuline kõhulahtisus - nii nakkuslik kui ka toitumisest tingitud. Nakkuse kahtluse korral tuleb kohe arsti juurde minna!

Ühepäevane kõhulahtisus võib olla meile isegi kasuks, sest eemaldab sooltes seisma jäänud olluse. Mitmepäevane kõhulahtisus aga muutub ohtlikuks, sest organism hakkab kuivama ehk veetustub.

Kui on tegemist toidumürgitusega, tuleb koduse vahendina seedeorganid "läbi pesta" rohke sooja vedelikuga ja oksendada, et eemaldada maost mürgituse põhjustanud toit. Soe jook võiks sisaldada mingit taime, nagu kummelit, saialille, punast päevakübarat või raudrohtu. Ka tinktuure võib kasutada, sest neis olev alkohol on samuti hea desinfitseerija.

Üldreeglina on ägeda kõhulahtisuse puhul soovitav 1-2 päeva juua gaasist vabastatud mineraalvett, hiljem raviteesid ning samal ajal toidust üldse loobuda. Kui tekivad kõhukrambid ja -gaasid, sobib hästi apteegitilli-, kummeli-, mündi- või raudrohutee. Järgmistel päevadel tuleks süüa minimaalselt püreestatud köögiviljatoite. Igal juhul tuleb loobuda rõõsast piimast!

Süüa tuleb tihti ja kindlatel kellaaegadel, kiirustamata. Toit peab olema mitmekülgne ja vitamiinirikas. Kindlasti leidub toite, mis aitavad kõhulahtisust leevendada, nagu piimakissellid, veega keedetud tummised pudrud (eriti hirsi- ja riisipuder), kuivikud jt.

Peale paaripäevast kõhulahtisust tuleks juua jogurtit (ka teised probiootikumidega joogid), et taastada normaalne mikrofloora maos. Juua tuleks 0,5 kl korraga ja mitu korda päevas. Saiale võiks määrida kohupiima või toorjuustu.

Kõhulahtisuse korral on keelatud rohkesti orgaanilisi happeid sisaldavad toidud ja joogid, soolased ja vürtsitatud toidud, praetud ja suitsutatud toiduained ning poest ostetud valmistoidud, süsihappegaasirikkad joogid, kiudainerikkad taimetoidud, külmad road ja joogid ning rõõsk piim. Kõhulahtisuse vältimiseks on kõige olulisem õige toitumisrežiim: kindlad kellaajad ja vähesed kogused iga 2-3 tunni tagant.

Kui minnakse üle toortoidule, siis tuleb jälgida, et need oleks puhtad toiduained ja hästi peenestatud. Kui esineb kõhulahtisusega ülitundlikkust mõne toiduaine suhtes, siis tuleb ka sellest loobuda.

Abi võib olla ingverijuurest, sest see kõrvaldab iivelduse, vähendab kõrvetisi, kõhupuhitust ja -lahtisust, samas annab organismile kaitsevõime. Parem on ingverijuurt kasutada teena. Olukorda leevendab ka mustikakissell, kus marjad peaks olema püreeritud.

Soovitatav on veel teelehe-, vaarika-, salvei-, soopihli-, mustika-, maisi-, tamme- ja pajukoore-, piparmündi-, aedtilli- ja linaseemnetee.

Kõhupuhitus

Kõhupuhitus tekib tavaliselt liigsest gaaside kogunemisest soolde. Gaasid tekivad süsivesikute käärimisel ja valkude seedimisel. Kõhupuhitus tekib tihti mao ülihappesuse või alahappesuse korral.

Siin tulevad kindlalt appi apteegist ostetud söetabletid ja võimalusel tuleks pöörduda ka arsti poole, et selgitada välja põhjused. Valgulisi toiduaineid, eeskätt loomaliha, tuleb tarvitada vähem. Rahvameditsiin soovitab ravimtaime- ja hirsidieeti, ka riisidieet on andnud häid tulemusi. Dieeti tuleks pidada vähemalt nädala ja puhituste vähenemisel aeglaselt tagasi minna tavatoidule.

Ka siin tuleks loobuda rõõsa piima joomisest ja üritada seedimist korrastada hapupiimajookidega. Valitud toit peaks olema kergelt seeditav, rohkem tuleks süüa keedetud ja hautatud aedviljatoite ja parem, kui need oleks püreeritud. Söögikordi peaks olema rohkem ja toidukord mõõdukas (mitte üle süüa!).

Kõhupuhituse korral on soovitatavad järgmised ravim- ja maitsetaimed: aedmajoraan, aedtill, apteegitill, kalmus, köömen, naistenõges, piparmünt, basiilik.

Seedimist korrastavad veel:

punane peet, porgand, kapsas, kartul, kõrvits, kurk, aedseller, aedpetersell, sibul, õunad, ploomid, kirsid, põldmarjad, vaarikad, mustad sõstrad, karusmarjad (kõhukinnisus), kaalikas (kõhukinnisus), hapuoblikas (kõhukinnisus), rabarber (kõhukinnisus), mustad ploomid (kõhukinnisus), mustikad (kõhulahtisus), jõhvikad (ei sobi mao ülihappesuse korral), mesi ja õietolm, kartulimahl (ülihappesusega gastriit), kapsa- ja astelpajumahl (alahappesusega gastriit), kaer, oder, linaseemned/õli, köömned (kõhugaasid).