Õpi toidupakendilt vajalikku infot välja lugema: mida tähendavad mõisted "rasvavaba" ja "tervislik"?

 (3)
Pakendid
PakendidFoto: Madis Veltman

Tarbijate aina suurenev huvi oma tervise ja teadliku toitumise vastu on tekitanud tootjates soovi oma toodete häid omadusi rohkem erinevate toitumis- ja tervisealaste väidetega esile tõsta. Nii võidakse väidetega reklaamitava toidu puhul tajuda suuremat eelist võrreldes teiste sarnaste toodetega, mistõttu on oluline, et edastatavad sõnumid oleksid võimalikult täpsed ega eksitaks tarbijaid. Ühtlasi peavad kõik esitatavad toitumis- ja tervisealaseid väited olema teaduslikult tõendatud.

Toiduliidu juhataja Sirje Potisepp tunnistab, et toodete müügiprotsessis mängib turundus aina olulisemat rolli ning samas pakub see tootjatele ka suuri väljakutseid. “Toidutootjate jaoks on pakendite disainiküsimus muutunud ajaga üha keerukamaks. Ühelt poolt tingib selle aina rangem reeglistik toidupakendite märgistusele, sest nõutud kohustusliku info maht on suur. Teisalt on väljakutseks aina tihenev konkurents, sest eri tootjaid on palju ja igaüks soovib, et just tema toode paistaks riiulil tuhandete teiste seast silma,” selgitab Potisepp.

Paljudel täna turul olevatel toidutoodete pakenditel on esitletud ka erinevaid toitumis- ja tervisealaseid väiteid, et tarbijad tooteid märkaks ja need paremini müüks. Kuna Euroopa Liidu toidualaste õigusnormide kohaselt peab olema tagatud tarbijate huvide kõrge kaitse, siis on olulised teatud kokkulepitud reeglid selliste väidete esitamise kohta.

Seotud lood:

Erinevad väited toidupakendil

Üldiselt võib väited jagada kaheks: toitumisalased ja tervisealased väited. Esimesed neist annavad mõista, et toidul on teatud kasulikud toitainelised omadused. Siia kuuluvad väited energia, toitaine või muu aine sisalduse kohta, näiteks “rasvavaba”, ”lahja/light”, “kiudainerikas”, „vähese soolasisaldusega“ jne.

Tervisealased väited annavad aga mõista, et konkreetse toidugrupi, toidu või selle koostisosa ja tervise vahel on seos, näiteks: “Kaltsium on vajalik, et hoida luid normaalsetena“. Seejuures tuleks tähelepanu pöörata heakskiidetud väite sõnastusele — seda ei tohiks muuta selliselt, et öeldu saab uue või muu tähenduse. Näiteks ei tohiks väita: „Kaltsium on vajalik luude hõrenemise takistamiseks“. Siinkohal rõhutabki Maaeluministeeriumi toiduohutuse osakonna peaspetsialist Siret Dreyersdorff, et toidu puhul on keelatud viidata haigusi tõkestavatele, ravivatele või leevendavatele omadustele.

Väited peavad olema tõendatud

Toidu kohta esitatavatele väidetele on õigusaktist tulenevalt mitmeid nõudeid, mis puudutavad eelkõige tootjaid, kes peavad tagama väite tõesuse ja põhjendatuse. Siiski on väidete esitamine käitlejate jaoks vabatahtlik. „Väidete kasutamise reguleerimise peamine eesmärk on tarbija kaitsmine, et edasiantav sõnum oleks piisavalt tõestatud, täpne ning ei eksitaks,“ märgib Dreyersdorff.

Toitumis- ja tervisealaste väidete heakskiitmise aluseks on teaduslik hinnang Euroopa Toiduohutusametilt (EFSA), kes on sõltumatu ja objektiivne riskihindaja. Maaeluministeeriumi esindaja selgitab, et kui toidukäitleja soovib oma tootel tervisealast väidet esitada, siis esitab ta esmalt avalduse selle hindamiseks. Seejärel asutakse uurima, kas esitatud teaduslikud andmed (põhjendused, uuringud jms) kinnitavad piisavalt kirjeldatud toimet ja kas ainet, mille kohta väide esitatakse, on tootes sellises koguses, et normaalse tarbimise juures lubatud „eriefekt“ ka saavutatakse.

Piisava teadusliku tõenduse korral saab väide heakskiidu ja lisatakse ühenduse heakskiidetud väidete nimekirja. Seejärel võib tootja hakata seda ka oma turunduses ja pakenditel kasutama. Seejuures saavad seda teha ka teised käitlejad, kui taotleja ei ole esitanud konfidentsiaalsete andmete kaitse taotlust.

Tarbijad hoidku kriitilist meelt

Poodide riiulitelt võib leida ka toidupakendeid, millel on peal ebamäärasemad sõnumid, mis annavad üldisemalt mõista, et antud toode teeb sinu tervisele midagi head — näiteks „hea kõhule“, „sinu tervise heaks“, „kasulik südamele“, „tervislik“ jms. Sellised sõnumid on küll tarbijasõbralikumad ja meelitavad toodet rohkem ostma, kuid siiski jääb nende puhul segaseks, mida head täpsemalt konkreetne toode teeb.

Seetõttu on oluline meeles pidada, et selliseid sõnumeid tuleb kasutada vaid koos konkreetse heakskiidetud tervisealase väitega. „Näiteks sõnumiga „hea sinu kõhule“ saaks kasutada heakskiidetud tervisealast väidet „kaltsium aitab kaasa seedeensüümide normaalsele tööle“, juhul kui täidetud on ka väite esitamise muud tingimused,“ selgitab Maaeluministeeriumi spetsialist.

Loe veel

Ühtlasi tasub tarbijatel ka ise alati hinnata kriitiliselt toote kasulikkuse-kahjulikkuse tasakaalu. “Näiteks võib karastusjoogi või hommikuhelveste pakendi esikülg lubada rikkalikult erinevaid vitamiine, kuid teisalt võib toode olla väga kõrge suhkrusisaldusega. Või kui toote kohta on esitatud toitumisalane väide „suhkruvaba“, võib selline toode tegelikkuses sisaldada mitmeid erinevaid magusaineid, mida tarbija ei pruugi soovida,“ toob Siret Dreyersdorff välja häid näiteid. „Seetõttu kutsun ka tarbijaid üles suuremale tähelepanelikkusele toidupakenditel esitatud väidete osas. Hoidkem kriitilist meelt toidu kasulikkuse kohta esitatavate sõnumite osas.“

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare