Suur roheliste salatite välimääraja: mis vahe on erinevatel salatitel ja kuidas neid poes valida?
Salatitele lisavad toiteväärtust erinevad teraviljad, juustud, kaunviljad, kala, kana ja liha. Salateid saab teha põnevamaks erinevate seemnete ja pähklitega, mis on ka head proteiini, vitamiinide ja mineraalide allikad. Suurepäraselt kõrvitsa-, päevalille- ja seesamiseemned, mida võib eelnevalt röstida.
Salatilisi peaks säilitama külmkapis ning kui on tegu eelnevalt pesemate tootega, tuleks need pesta alles enne kasutamist, sest nii säilivad need kauem värskena.
Kaste tasuks lisada salatile vahetult enne serveerimist.
Salatite valmistamisel peaks kindlasti jälgima, et lehed oleksid korralikult kuivatatud.
Enamusi salatisorte võiks pigem tükkideks rebida, mitte lõigata, sest nii säilitavad need oma struktuuri paremini.
Rooma salat on tumeroheliste kõrgete ning tugeva struktuuriga lehtedega aedsalati kultuurvorm, mida kasvatati juba vanas Egiptuses. Lehed on karged, maheda maitsega, mahlased ning krõmpsuvad, mistõttu need on suurepärased salatites kasutamiseks. Rooma salat on maailmakuulsa Caesari salati oluline komponent, aga see moodustab väga hea „baasi” ka teistele salatitele.
Salat sobib hästi teravamaitseliste salatikomponentidega nagu parmesani juust ja anšoovisefilee, aga ka mahlaste kokteiltomatitega.
Lisaks salatitele sobib ka see ka võileivale ning talub kuumtöötlemist ja tasub proovida Rooma salatit ka smuutides. Rooma salati tumerohelised lehed on rikkad antioksüdantide poolest.
Kilesse pakituna säilib salat väga hästi külmkapis.
Jääsalat on mahedate, mahlaste ja krõmpsuvate lehtedega salatitaim, mis on saadud Ameerika peasalati ja kähara lehtsalati ristamisel. Tänu oma neutraalsele maitsele saab jääsalatit kombineerida teiste salatisortidega. Lehed säilitavad oma struktuuri ja välimuse salatites ka pikema aja vältel ning neid saab kasutada ka wok-roogades, sest lehed kannatavad lühiajalist kuumtöötlemist. Jääsalat on üks maailma levinumaid salateid, ka Eesti tarbijate hulgas on see üks populaarsemaid salatilisi.
Cosbergi salat on jääsalati ja rooma salati ristand, ühendades jääsalati ja rooma salati omadusi. Tegu on Eesti turul uue salatisordiga. Ovaalse kujuga salati lehed on suured ja tugevad, krõmpsuva tekstuuri ja veidi magusa maitsega. Cosberg sobib suurepäraselt erinevatesse salatitesse, salatilehti kasutatakse ka kuuma toidu serveerimiseks.
Rukola ehk põld-võõrkapsas on aga eestlastele juba üsna tuttav salatiline. Sel on tumerohelised väikesed sakilised lehed ja tugev pipra ja sinepi maitse. Rukola on väga levinud itaalia köögis ning seda võib kasutada salatites, pitsal (lisada peale küpsetamist), võileival, aga segada ka värskelt valminud pastaroogadesse. Salatiline sobib suurepäraselt mahlaste kokteiltomatitega, aga ka punase liha või parmesaniga. Rukolat sisaldavad salatid sobivad hästi koosluses punase palsami- ja veiniäädikaga. Rukolat võib süüa värskelt, aga võib ka kuumutada, tasub proovida ka smuutides.
Spinat on ümarate tumeroheliste lehtedega köögivili, mis on tuntud oma kõrge vitamiinisisalduse poolest. Lehed on mahlased ning maheda täidlase maitsega, salatisse võib lisada neid tervelt ning sarnaselt rukolale saab lisada ka pastaroogadele. Lisaks sobib see hästi smuutidesse. Spinat sobib hästi hautamiseks ja on populaarne koostisosa pirukates ja erinevates täidistes, säilitades ka peale töötlemist oma erksa värvi. Lehti saab säilitada ka sügavkülmas. Vahemeremaadest pärit spinat on rikas B-, E-, K- ja C-vitamiini ning karotiini ja raua poolest.
Põldkännak, mis on tuntud ka kui lambsalat, on kerge ja mahedalt pähklimaitseline ning selle ümarad sügavrohelised lehed moodustavad väikesed kimbud. Lehed on dekoratiivsed ning sobivad suurepäraselt kasutamiseks nii salatisegudes kui iseseisvalt. Põldkännakut kasvatati juba Vana-Roomas ning see on populaarne koostisosa vahemere inspiratsiooniga salatites. Pähklist maitset saab tuua esile ka kasutades salatis pähkliõli, sobib suurepäraselt koosluses avokaadoga. Kuna lehed on suhteliselt õrnad, tuleks salatit, millesse on lisatud põldkännak, serveerida kohe pärast valmistamist.
Roheline lehtsalat on heleroheliste suurte õhukeste lehtedega mahedamaitseline salat. Selle õrnasid lehtesid tuleks tarbida koheselt peale töötlemist, sest salat närtsib kiiresti. Tänu oma vormile ja pehmele struktuurile sobib suurepäraselt kasutamiseks ka võileibadel.
Frisee salatile on iseloomulik tugev vürtsikas isegi veidi kibe maitse, lehed on sakilised , kitsad ja ribajad. Frisee sobib hästi salatisegudesse koos teiste sortidega, tänu oma tugevale struktuurile säilitab see vormi. Saab kasutada ka wokitoitudes ning võileival.
Frillice on mahedamaitseliste mahlaste käharate lehtedega salat. Sobib kasutamiseks salatiegudes ja võileival.
Lollo Rosso on õhukeste punakaspruunide,lainetavate lehtedega salatiline, millel on pehme, samas kergelt mõrkjas maitse. Tänu oma värvikale ja dekoratiivsele välimusele sobib kasutamiseks salatisegudes ja võileival.
Tammelehesalat on suurte, tumerohelisest, servadest punakate lehtedega salat, vormilt meenutavad lehed tammelehti. Lehed on tugeva maitsega ning kergelt mõrkjad. Sarnaselt lollo rossoga sobib tammelehesalat võileivale ning erinevatesse salatisegudesse, lisades nii omapärast maitset kui ka dekoratiivset välimust.
Mangoldi puhul on tegemist punapeedi sordiga, mille magusa- ja mahedamaitselisi punase varre ja rootsuga lehti kasutatakse eelkõige salatisegudes, mis lisavad toidule dekoratiivset välimust ja meeldivat maitset. Toiteväärtuselt on mangold võrreldav spinatiga ning seda kasutatakse ka spinatile sarnaselt. Olemasolevatest sortidest on meie kauplustes saadaolev mangold väikese- ja õrnaleheline. Lehed sisaldavad oblikhapet ning A-, K- ja C- vitamiini, rikkalikult mineraale, kiudaineid ja valke.
Võisalat on väikese peaga, heleroheliste lehtedega roosinuppu meenutav salatiline. Lehed on pehmed ja hõrgult magusamaitselised. Sobib kasutamiseks nii salatisegudes kui ka iseseidvalt koos kerge salatikastmega. Rikas B- ja C-vitamiini poolest.
