Täna on rahvusvaheline tervisepäev: sel aastal keskendutakse toidule — mida süüa tuleks?

 (2)
Täna on rahvusvaheline tervisepäev: sel aastal keskendutakse toidule — mida süüa tuleks?
Foto: MorgueFile

Täna on rahvusvaheline tervisepäev, mille eesmärgiks on pöörata tähelepanu ebatervisliku elustiili tagajärgedele ning rõhutada liikumise ja õige toitumise tähtsusele. Hiljutisest Tervise Arengu Instituudi poolt tehtud uuringust selgus, et 54,4 protsenti Eesti meestest on kimpus liigse kehakaaluga. Samuti on järsult suurenenud laste ülekaal, Eesti kooliõpilaste tervisekäitumist uurides on selgunud, et Eestis on 11-aastaste poiste seas liigse kehakaaluga kimpus juba 19 protsenti.

Ülekaalu põhjuseks on ikka liigne söömine ja vähene liikumine ning tarbitud kaloreid lihtsalt ei jõuta ära kulutada.

Kevad: rohkem rohelist ja liikumist väljas

Hiina meditsiini doktor Rene Bürkland soovitab ajakirjas TervisPluss kevadisel ajal oma toidulauale tuua värsket, vürtsi ja teravat. Nii võiksidki sinna leida tee karulauk, võilillelehed ja idandid.

Teed võiks keeta nii piparmündist kui ka roosi- ja kibuvitsaõitest. See reguleerib seedimist, võtab ära kõhupuhituse, gaasid ja kõhuvalu ning leevendab ka menstruatsioonivalusid.

Vaata ka: Doktor Levini tervisenõuanded kogu perele: mis toiduained tuleks oma menüüst kindlasti välja jätta?

Seotud lood:

Hiina meditsiini doktor annab nõu: mida talvel süüa ja mida vältida, et terve püsida

Loe kindlasti: Puu- ja juurviljad, mida tuleks aprillikuus kindlasti süüa!

Toiduohutus

Bioloogiline ohutus

Toidu sisse sattudes võivad soovimatud bakterid, hallitusseened ja muud mikroorganismid toidu puhtust ja kvaliteeti rikkuda ning muuta selle tarbija tervisele ohtlikuks. Seetõttu ei tohi toiduained sisaldada mikroorganisme ega nende toksiine koguses, mis seaks ohtu inimese tervise.

Toidu kvaliteedi ning saastumise ulatuse hindamiseks on levinumate mikroorganismide ja nende toksiinide jaoks (nt Salmonella, Listeria monocytogenes, Enterobacter sakazakii, stafülokoki enterotoksiinid ja histamiin) määratud piirnormid ehk suurimad lubatud sisaldused toidus. Piirnormist rohkem ei tohi mikroorganismi toidus leiduda ei toidu tootmisel ega kogu selle säilimise aja jooksul.

Keemiline ohutus

Erinevad keemilised ühendid mängivad olulist rolli kogu toiduahela ulatuses. Keemilisi ühendeid võib toidu puhul kasutada teatud eesmärgi saavutamiseks; näiteks aitavad toidu lisaained ning lõhna- ja maitseained muuta toidu omadusi meelepärasemaks.

Oma teekonnal valmistamisest kuni sööja suhu puutub toit või selle koostisosa kokku erinevate esemetega, millest võib keemilisi ühendeid toitu erituda. Lisaks võib toidus esineda näiteks hallitusseente poolt produtseeritud mükotoksiine, taimede kasvatamisel kasutatud pestitsiidide jääke, suitsutamisel tekkivaid polütsüklilisi aromaatseid süsivesinike või suurenevast tööstussaastest tulenevaid raskmetalle.

Erinevalt lisaainetest ning lõhna- ja maitseainetest ei lisata neid ühendeid toitu taotluslikult, vaid need võivad toidus sisalduda looduslikult, sattuda sinna keskkonnasaaste tulemusena või tekkida toitu selle tootmisel ja käitlemisel.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare