Toit on kõige tervislikum siis, kui see on värske! Olulised asjad, mida pead toortoitumise kohta teadma

 (4)
Kaks retsepti
Toit on kõige tervislikum siis, kui see on värske! Olulised asjad, mida pead toortoitumise kohta teadma
Photo by Dan Gold on Unsplash

Toortoit ei ole sisuliselt midagi uut ja tundmata. Me armastame krõmpsutada värsket porgandit, süüa kirsse, ploome ja õunu otse puult, marju põõsast ja metsast. Toortoit on nauditav ja aitab meil oma tervist hoida, sest toidus sisalduvad ensüümid ja kuumatundlikud vitamiinid, mis muidu küpsetamisel ja keetmisel hävivad, on suures osas säilinud, kirjutab Loodusväe blogi.

Rahvusvaheliselt tuntud toitumisteadlased Joel Fuhrman, Gillian McKeith ja Colin Campbell soovitavad tarbida suurema osa toidust toortoiduna. Nad näevad selles võimalust ennetada tänapäeva heaoluühiskonnas laialt levinud haigusi nagu diabeet, kõrge vererõhk ja kolesteroolitase, ülekaalulisus, südame- ja veresoonkonnahaigused jt.

Kuigi enamus toortoitlasi on taimetoitlased, loetakse toortoidu alla ka loomse päritoluga värske, kuid mitte kuumutatud toit. Toortoitluse põhimõtte järgi peaksid toiduained olema võimalikult töötlemata, see tähendab ka, et puu- ja köögiviljad mitte pritsitud, vahatatud või liiga kõrgel temperatuuril aurutatud või kuivatatud.

Toortoidu juures väärtustatakse puu- ja köögiviljade ning marjade hooajalist tarbimist nende valmimise ajal, kuna just siis sisaldavad need palju organismi kaitsvaid ja taastavaid aineid (polüfenoolid, flavonoidid jne). Veel olulisem on aga värske rohelise tarbimine — erinevad salatisordid, maitsetaimed, umbrohud. Kuivatatud puuviljad ja marjad on magusanälja kustutamiseks ja värske puuvilja vaestel aegadel nende hädapäraseks asenduseks.

Seotud lood:

Millele toortoitluse puhul eriti tähelepanu pöörata?

Tasakaalus menüü sisaldab süsivesikuid, glükoosi ja fruktoosi, rasvu ja aminohappeid õiges vahekorras, mille tulemusena imenduvad ja mõjuvad toitained organismis paremini. Toortoitlastel, kes loomsed toiduained menüüst täielikult välja jätavad ja oma toidusedelit teadlikult ei tasakaalusta, võib kergesti tekkida B12 vitamiini, valgu-, raua- jt toitainete vaegus.

Seepärast tuleks hoolega jälgida, et liha ning selle asendajana levinud sojatoodete kõrvalejätmisel sisaldaks igapäevane toit siiski piisavalt asendamatuid aminohappeid ning organism saaks kätte ka kõik teised vajalikud ained.

Veel on oluline teada, et oomega-6-rasvhapped, mida toortoitlased saavad peamiselt pähklitest ja seemnetest ning nendest valmistatud määretest, ei tohiks saavutada menüüs liiga suurt ülekaalu. Tuleb väga teadlikult jälgida toitainete kättesaadavust ja tasakaalu.

Ranget toortoitlust ei soovitata lastele ja noorukitele kasvueas ning samuti ei sobi toored köögiviljad paljude seedevaevuste korral. Kui seedeprobleeme ei ole, siis tasub toortoidu osakaalu suurendada kuni 50%-ni tarbitavast toidust, seda ka laste puhul.

Miks on toortoit tervislik?

Enamuse toiduainete kohta kehtib ütlus, et toorelt on nendest kõige rohkem kasu. Toidu töötlemisel, eriti kuumutamisel, praadimisel ja grillimisel tekivad toiduainetes keemilise reaktsioonina nn Maillard-ained (nt liha pruunistumine ja spetsiifiline lõhn), mis võivad olla paljude tänapäeval levinud haiguste üheks põhjuseks.

Seepärast väldivad toortoitlased toitu, mida on töödeldud üle 42 kraadi. Oluline on siinkohal teada, et Maillard-reaktsioon võib toiduainetes tekkida ka toiduainete pikaaegsel hoiustamisel, näiteks juustude või toorsinkide puhul. Toidu töötlemisel alla 42 kraadi säilivad paljud vitamiinid, õrnad rasvhapped ja ensüümid, mis aitavad vitamiinidel toimida.

On üldteada, et köögiviljad on väga kasulikud ja kindlustavad meid piisavas koguses vitamiinide ja mineraalainetega. Süües köögivilju peamiselt tugevalt töödelduna keedetult, praetult, grillitult jne, saab organism nendest kasulikke aineid üsna vähe. Võimalikult lühiajaliselt ja õrnalt töödeldud toit kindlustab meid suurema tõenäosusega organismi kasvuks, uuenemiseks ja toimimiseks vajalike ainetega.

Seega, kes tahab oma vitamiini- ja mineraalainete vajaduse kätte saada ainult toidust, peaks tarbima võimalikult suures osakaalus tooreid ja vähetöödeldud (madalal temperatuuril ja/või lühikest aega) toiduaineid.

Kolm peamist toortoidu töötlemise viisi on kuivatamine, purustamine-blenderdamine ja pressimine.

Kuivatamine

Loe veel

Ainulaadne võimalus toiduensüümide säilitamiseks. Kuivatada saab kõikvõimalikke toiduaineid, alustades marjadest ja lõpetades lihaga. Kuivatada saab ka ventilatsiooniga praeahjus, kuid kõige lihtsam on seda teha spetsiaalses toidukuivatis ehk dehüdraatoris, kus ühtlaselt ja korraga on võimalik kuivatada ka suuremaid koguseid. Siin on mõned ideed ja retseptid, mida ja kuidas kuivatada.

Kuivatatud vikerkaareleib

  • 4 tassi linaseemneid
  • 5 tassi vett
  • 3 eri värvi paprikat
  • paar tomatit
  • 1 varsseller
  • 1 tass punast kapsast
  • sibul, küüslauk
  • peoga maitserohelist
  • 1 spl meresoola

Leota linaseemned vees, kuni vesi on imendunud (ca 1 tund). Püreesta tomat, sibul, küüslauk ja maitseroheline. Ülejäänud köögiviljad tükelda. Sega kõik kokku, määri kuivati plaadile ja kuivata 40 kraadi juures 8-24 tundi. Lihtsa leiva jaoks võib kasutada ka ainult linaseemneid, vett, kapsast, porgandit, maitserohelist ja soola.

Puuviljanahk on kuivatatud puuviljapüree. Selleks sobivad kõik puuviljad (näiteks mango, banaan). Koori puuvili, püreesta ühtlaseks püreeks, maitsesta soovi korral vanilli või kaneeliga, määri õhukese kihina küpsetuspaberile ja kuivata 40 kraadi juures nii kaua, kuni tekib veniv nahk. See maius on laste lemmik!

Kuivatatud puuviljakrõpsud. Viiluta erinevaid puuvilju — õunu, pirne, banaane, kiivisid — ja kuivata kuivatis.

Päikesekuivatatud tomatid. Viiluta tomatid ja lao kuivatusrestile, soovi korral raputa peale veidi meresoola. Võib kuivatada ka päikese käes, kui on piisavalt päikesevalgust.

Toorküpsiseid tehakse tavaliselt puuviljadest ja pähklitest-mandlitest. Näiteks sega kokku riivitud õunu, jahvatatud mandleid või pähkleid, magustamiseks rosinaid ja mett ning maitseks veel kaneeli. Kuivavad ca 20 tundi.

Purustamine ja blenderdamine

Smuutid on ideaalne toit moodsale inimesele, kes hoolib oma tervisest. Segujoogid puu- ja köögiviljadest, marjadest, rohelistest salatitest ja veest valmivad kiiresti, maitsevad hästi ning varustavad meid suure hulga vitamiinide ja mineraalainetega oma loomulikus vormis. Smuuti on smuuti eeliseks see, et kõik koostisosad on juba piisavalt purustatud ja organism saab kätte maksimaalselt toitaineid, mis on kergesti omastatavad ja seeditavad.

Rohelise materjalina sobib hästi kasutada umbrohtu, maitserohelist ja kõikvõimalikke rohelisi köögiviljapealseid, mis sisaldavad veel mitmeid kordi rohkem valku, vitamiine ja mineraalaineid kui nende juurikad ise. Smuuti valmistamiseks võetakse tavaliselt umbes 40% rohelist, 60% puuvilju ja marju ning lahjendamiseks vett.

Maitsestamiseks võib smuutidele lisada kookosõli, leotatud pähkleid-mandleid, rosinaid või teisi kuivatatud puuvilju (datlid, aprikoosid, ploomid), samuti maitseaineid (vanill, kaneel, ingver, kardemon).

Roheline puuviljasmuuti
peotäis rohelist
1 apelsin
banaan, mango, melon vms
1-2 peotäit marju (vaarikaid, maasikaid, mustikaid vms)
vett

Smuuti valmistamiseks purusta blenderis kõigepealt roheline materjal vähese veega ühtlaseks massiks, lisa kooritud ja tükeldatud puuviljad-marjad ja blenderda, kuni tekib ühtlane segu. Kui tulemus on liiga paks, siis lisa vett ja püreesta veel kord.

Mahlade pressimine

Siinjuures on oluline, et jääksid alles kõik vajalikud toitained ja need ei hävineks liigse kuumuse tõttu. Tarbi isepressitud ja seega kontrollitud kvaliteediga täismahlu, kuhu ei ole lisatud suhkrut, lõhna-, värv- ega säilitusaineid. Pressimisest järele jäänud kuiva massi ära viska ära, seda saad kasutada kookides, suppides, leivas.

Kasutatud kirjandus: Semler, Edmund. (2006). Doktoritöö teemal „Toortoit: alternatiivse toitumisviisi ajaloolisi, terapeutilisi ja teoreetilisi aspekte”. Justus-Liebig Ülikool Giessenis, Saksamaal.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare