Toitumisekspert on suures mures: kas rasvumine on eestlaste tulevik?

Käisin hiljuti puhkamas Ameerika Ühendriikides, täpsemalt Miamis. Kena päikeseline koht teisel pool ookeani. Tunnistan, see käik oli ühest küljest äärmiselt nauditav, teisest küljest tegi see käik mind väga murelikuks. Kuigi olen seal ka mõned korrad varem käinud, oli seekordne vaatepilt kohe eriliselt šokeeriv.

Seda eelkõige sellepärast, et nägin seal uskumatult palju ülekaalulisi inimesi. Ja ma ei räägi kergest ülekaalust, vaid ikka meeletust ja haiglaslikust ülekaalust. Iga mõne meetri tagant kohtasin inimesi, kelle kehakaal oli kõvasti üle 200 kg, kes liikusid vaid ratastoolis, rüübates samal ajal XXL suurusest topsist magusat karastusjooki. Sellel hetkel mõistad, et ühiskonnas on tiksumas üks suur pomm. Ja see pomm on iga hetk lõhkemas.

Olgu öeldud, et siinkohal ei räägi ma tervislike probleemide põhjustatud ülekaalust, vaid pigem ikka ülesöömise tagajärjel tekkinud rasvumisest. Seda kinnitas nende inimeste katkematult matsuv suu.

Eranditult kõigil neil olid näpus hamburgerid, pitsad, kommid, limonaadid-koolad jms.

Miks muretsen eestlaste pärast?

Läänelik ühiskond on meile paljuski eeskujuks ja teatud mõttes tundub, et liigume samal kursil. Ja ameeriklaste toitumisharjumused ei tohi saada eestlaste harjumuseks.

Teisalt on ameeriklaste haiglaslik kaalutõus arusaadav ning inimlikult isegi mõistetav.

Tervislik toit on Ameerikas väga kallis. Rahaliselt on palju mõistlikum keha kinnitada justnimelt kõikvõimalikes kiirtoidukohtades, kus saab kõhu täis kiirelt ning mis veel tähtsam, kõigest loetud dollaritega. Samas tervisliku prae hinnad algavad aga 12-15 dollarist.

Paljudes kiirtoiduputkades on ostetud joogitopside taastäitmine tasuta, väikese ja XXL suuruses joogi hind peaaegu identne. Ikka selleks, et teha sinu keha salamisi sellest rämpsust sõltuvaks.

Sama kordub ka toidupoes. Tervislik on väga kallis, ebatervislik suhteliselt odav.

Kiirtoit on salakaval

Ei saa salata, et kiirtoit on päris maitsev. Ja nagu eelpool mainitud, vägagi sõltuvust tekitav. Märkamatult soovid ühe hamburgeri asemel kaks. Mõne aja möödudes ei täida ka see kaks hamburgerit piisavalt sinu kõhtu. Vajad kolmandat. Ja nii see läheb. Lumepall läheb veerema ning selle peatamine on raskem, kui arvata võiks.

Rämpstoidu kättesaamine on tehtud nii mugavaks ja mõnusaks. Igas poes võileivad, hommikusöögilauas saiakesed ja hommikusöögihelbed, tänavanurkadel pannkoogid. Neid ahvatlusi leiad Ameerikas igal sammul.

Asi saab alguse juba hommikusöögist

Ameerika elu iseloomustas kenasti ühes hotellis pakutud hommikusöögivalik.

Pakuti saiakesi, pontšikuid, röstsaia, pannkooke, hommikusöögihelbeid, siirupit ja moosi. Kõik.

Ei muna, ei sinki, ei juustu. Sellise toidu söömine lausa karjub diabeedi ja ülekaalu järgi. Kujuta nüüd ette kodusid, kus pakutakse täpselt sama Ameerika stiilis hommikusööki. Kohutav. Ja ma tõsimeeli arvan, et see Continental Breakfast (selle nimega seda jubedust vist kutsutakse) peegeldab ka tava ameeriklaste hommikusöögi harjumusi.

Jääb ainult hoida pöidlaid pihus, et meie eestlaste toidulauale selline valik ei satuks. Sest tulemused oleksid meie ühiskonnale katastroofilised. Ja annaks jumal, et tervislik toit jääks poodides mõistlikku hinnaklassi ning oleks kättesaadav kõigile.

Allikas: Fitlap