Kartul pole tervislik - VALE

Kartul on tõeline meile eluks vajalike ainete varasalv. Ainsad vitamiinid, mida kartul ei sisalda, on A ja D. Kaks keskmist koorega keedetud kartulit annavad umbes 26% päevasest C-vitamiini vajadusest. C-vitamiini puuduse korral tekivad tõsised terviseprobleemid, eelkõige sidekoe nõrkus ja immuunsuse puudulikkus. C-vitamiin mõjutab ka meie aju, tasakaalustades närvivahendusaineid ja aidates vähendada oksüdatiivset stressi.

Ühes keskmises kartulis peidab end lausa kuni 30% soovituslikust B6-vitamiini päevanormist. B6-vitamiin mängib olulist rolli süsivesikute ja proteiini ainevahetuses ning parandab unekvaliteeti. Ja kuna B6-vitamiin reguleerib ka õnnehormooni tootmist, võib kartuleid süüa päevas mitu tükki.

Lisaks sisaldavad kartulid ka folaate, mida on vaja rakkude kasvamiseks, loote arenguks ja närvisüsteemi normaalseks funktsioneerimiseks. Neil on eriline tähtsus raseduse ajal ja sellepärast on kartul lapseootel emadele n-ö supertoit. Samuti on see vajalik haiguste korral ja eakatele.

150 grammis koorega keedetud kartulis on 783 mg kaaliumi (25% minimaalsest päevasest kaaliumivajadusest), 39,9 mg magneesiumi (veidi enam kui 15% minimaalsest päevasest magneesiumivajadusest), 1,05 mg rauda (ligi 12% minimaalsest päevasest vajadusest), vaske ja tsinki.

Kartulit peab alati koorima - VALE

Värsket kartulit ei peaks koorima, sest nii koores kui ka selle all on peidus meile kasulikud ained. Koorimata kartuleid süües saame vitamiine ja mineraalaineid veelgi rohkem. Kui muidu sisaldab üks kartul 1-3 grammi kiudaineid, siis koorimata kartulist saame neid lausa 7 grammi, mis aitab meie kaalu normaalsena hoida. Lisaks leidub selles siis ka sellist kiudainet, mille nimi on pektiin ja mis vähendab veres ringleva kolesterooli hulka, neutraliseerib organismi sattunud raskmetalle ning seedekanalis moodustuvaid kahjulikke ühendeid.

Kartulit ja liha ei tohi koos süüa? - VALE

Inimene on segatoiduline, meie seedesüsteem kohaneb hästi söödava toiduga ja eritab just neid seedeensüüme, mida on vaja erinevate toitainete seedimiseks. Ainult mõningate haiguste, näiteks toiduallergia või toidutalumatuse puhul, peab loobuma teatud toitudest. Kui sellegipoolest tuntakse pärast liha ja kartuli koos söömist kõhus raskustunnet, siis võiks proovida vähendada tarbitava liha kogust. Tihti saabub raskustunne hoopis põhjusel, et me ei mälu toitu piisavalt peeneks.

Kartulit ei tohi iga päev süüa? - VALE

Raske oleks kujutada nädalamenüüd ette ilma kartulita - õnneks ei peagi. Tegelikult võib kartul olla menüüs lausa iga päev. Kuna tegemist on meile omase toiduainega ja see sisaldab meile nii paljusid eluks vajalikke aineid, võib seda mõõdukas koguses iga päev kindlasti tarbida. Piirama peaks kartuli valmistamiseks kasutatavat rasvainet ja toidule lisatavaid erinevaid kastmeid. Eriti tervislik oleks kartulit tarbida supis, sest siis saame kätte ka need vitamiinid, mis keedes kartulist väljuvad. Samuti on tervislikud aurutatud kartulid ja vähese rasvainega valmistatud ahjukartulid. Kõige parem aeg kartulit süüa on jaanipäevast jõuludeni, sest siis on selle toitainesisaldus kõige rikkalikum. Seistes kaotab kartul kasulikke aineid.

Kartul ei sobi kaalulangetaja menüüsse? - VALE

Tärklisesisalduse tõttu arvatakse ekslikult, et kaalulangetusperioodil tuleb kartul menüüst välja arvata. Kartul sisaldab palju tärklist, mis laguneb meie seedesüsteemis glükoosiks, mis on meie keha (eriti aju) esmaseks ehk kõige kergemini kättesaadavamaks energiaallikaks. Kui üldse kartuli tarbimist piirata, siis soovitaks teha seda päeva viimase toidukorraga, sest siis pole kehal enam nii palju süsivesikuid tarvis. Aga samamoodi võiks siis vältida ka teisi süsivesikuid, nagu makaronitooted, riis jne.