Toitumisnõustajate kommentaar: vanemad ei tohiks oma lapsi taimetoitlusele sundida

Sotsiaalmeedias levib hetkel kulutulena pilt bioloogiaõpikust (pilt artikli lõpus), mis väidetavalt lastele taimetoitluse kohta eksitavat valeinformatsiooni annab. Kuna laste puhul on täisväärtuslik toitumine määrava tähtsusega, kommenteerime teemat oma kogemusest lähtuvalt lähemalt.

Taimetoitlusest üleüldiselt

Asi, millega me kõnealuse õpiku peatükis kindlasti nõustume, on see, et taimetoitlasel peavad olema head teadmised toiduainete koostise ja menüü koostamise kohta. Menüü peab olema äärmiselt hoolikalt kokku pandud. 

Taimetoitluse puhul tavaline on tsingi, raua, B12 vitamiini puudus. Tsink osaleb kehas paljudes ensümaatilistes protsessides, seepärast on tema piisav varustatus kehas ülioluline. Vitamiini B12 piisav kogus toidus on vajalik närvirakkude normaalseks tööks ning vere punaliblede moodustumiseks. Selle vitamiini puudus võib kergemal juhul põhjustada nõrkust ja peapööritust, ent ka närvikahjustusi, kehvveresust ja dementsust.

Lisaks eelmainitule võib ühekülgne ja läbimõtlemata taimetoitlus põhjustada ka asendamatute aminohapete puudust.

On leitud, et taimetoitlus võib põhjustada ka karnitiini, tauriini ja karnosiini puudust organismis. Inimesed, kelle organismis on liiga vähe karnitiini, on raskusi kasutada rasvu energia saamise eesmärgil. Tauriinipuudus võib põhjustada ärevushoogusid ja halba lihasfunktsiooni.

Igasugune ühekülgne toitumine on halb

Ülalmainitud probleemid ei ole aga omased ainult taimetoitlastele. Igasugune ühekülgne ja halva kvaliteediga toit mõjub tervisele laastavalt. Palju olulisem küsimus, kui see, kas inimene on või ei ole taimetoitlane, on see, kas ta oskab toituda nii, et keha saaks kätte kõik vajalikud vitamiinid ja mineraalaineid. Tahtmise ja piisavate teadmise korral on see võimalik ja kindlasti ei saa nui neljaks väita, et taimetoit on igal juhul toiteainete- ja energiavaene.

Lapsed

Laste puhul on täisväärtuslik toitumine keskse tähtsusega keha tasakaalustatud arengus. Kasvav organism vajab arenguks kvaliteetset materjali ning mööda ei saa kuidagi ka kodustest toitumisharjumistest. Seega näeme taimetoitlastest laste puhul järgmisi võimalikke probleeme:

• On teada, et keha omastab loomset rauda kordades paremini kui taimset rauda. Raud on aga lapse organismi arenguks ülioluline.
• Päikesevaeses Eestis on D-vitamiini piisav hulk organismis väga oluline. Paraku on peale päikse suurimad D-vitamiini allikad muna ja rasvased kalad, mida taimetoitlased ei söö.
• Kuigi täiskasvanute puhul on toidulisanditega oma toitumise tasakaalustamine tihti igapäevane praktika, siis on toidulisandite näol tegemist siiski lisanditega, mida ei tohiks tarbida n.-ö. kõhutunde najalt. Kahjuks aga nii tehakse ja seepärast pole laste puhul toitumislisandite kasutamine eriti vastutustundlik.

Seega oma kogemusest lähtudes meie laste puhul taimetoitlust soovitada ei saa. Mis aga puutub konkreetsesse bioloogiaõpikusse, siis kindlasti on seal esitatud informatsioon veidi ühekülgne. Meie soovitus on see, et laste toitumishariduses tuleks keskenduda täisväärtusliku toitumise olulisusele ning ajaga kaasas käia. Taimetoitluse võimalike ohtude kõrval väärib meie arust palju suuremat tähelepanu näiteks poolfabrikaatide ja rämpstoidu üha suurenev osakaal inimeste toitumises.

^{Lugeja foto}