Mahlale, välja arvatud pirni- ja viinamarjamahl, võivad tootjad lisada maitse parandamiseks suhkruid ja suhkrutooteid (kuni 15 g liitri mahla kohta). Ühendus Action on Sugar vaatles enam kui 200 mahla, smuutit ja puuviljajooki ning avastas, et enam kui veerand sisaldas suhkrut rohkem kui Coca-Cola, milles on iga 100 ml kohta 10,6 grammi suhkrut. Uuringus keskenduti eriti mahladele, mis turundatud lastele.

Toitumisspetsialist Kawther Hashem rääkis BBC-le, et lapsevanemad ei tee alati vahet mahla ja mahlajookide vahel. “Paljud vanemad ostavad mahla oma lastele, lootuses, et see on tervislik toode. Lastele tuleks anda nii vähe mahla, kui on võimalik,” ütleb Hashem, kelle sõnul peaks mahl olema pigem aeg-ajaline maiuspala, mitte igapäevane jook.

Suurbritannia tervishoiuameti (NHS) kirurg Sally Norton ütleb, et puuviljadest saadud suhkur on küll looduslik, kuid see ei tähenda veel, et kasulik. Nortoni sõnul on suhkur ikkagi suhkur, mille tarbimist tuleb piirata.

Puuviljades olev suhkur on fruktoos, mis nii väga veresuhkru taset ei mõjuta, kuid võib suurendada maksa ladestuva rasva kogust, mis omakorda võib põhjustada haigusi. Näiteks õunas sisalduv suhkur vaevalt et teeb midagi, kuna õunas on ka kiudaineid. Kui viimased aga kaotatakse (nt mahla puhul), kaovad kiudainete kaitsvad omadused ning suhkur imendub kiiremini. Seda enam, et vaevalt rahuldutakse vaid ühest puuviljast saadava mahlaga. Seega, poole kausitäie puuviljade tegemine mahlaks sisaldab keskmisest kõvasti rohkem suhkrut, kuid parema täiskõhutunde saaksid siis, kui sööksid õuna ja jooksid klaasi vett, ütleb Norton.

Kuidas võib suhkur meile kahjulik olla? Inimene tunneb end hästi vaid siis, kui veresuhkur on tasakaalus ja mitte liiga kõrge või liiga madal. Lihtsüsivesikuna mõjutab suhkur väga järsult meie veresuhkru tasakaalu, mis võib koheselt mõjuda, kutsudes esile nii meeleolu muutusi (ärevus, närvilisus, tujukus), peapööritust kui ka energiataseme kõikumisi, samuti peavalu, uimasust ja keskendumisraskusi. Pikaajalises perspektiivis võib lihtsüsivesikute, sh ka suhkru liigne tarbimine esile kutsuda selliseid muutusi ja probleeme nagu ülekaalulisus, kõrge vererõhk, mineraalainete puudujääk, kahjustatud immunsüsteem, südame-veresoonkonna haigused, diabeet ja teised hormonaalsed ning neuroloogilised probleemid. Tervise Arengu Insituudi (TAI) andmetel on Eesti südame-veresoonkonna haigustesse suremuse poolest Euroopas ja maailmas juhtpositsioonil. Pidevalt kasvab Eestis ka ülekaaluliste inimeste arv, mida kinnitavad ka Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) andmed.

Ka alkohol sisaldab suhkrut

Ka alkohoolsetest jookidest saab suhkrut. Kõige rohkem on suhkrut liköörides. Veinide suhkrusisaldus oleneb veini liigist Kui kuivas veinis on see alla 1g 100g veini kohta, siis suureneb see järgmiselt: kuiv < poolkuiv < poolmagus < magus.

100 grammi kohta on suhkruid kokku keskmiselt:

  • likööris kuni 32 grammi
  • lahjas magusas valges veinis kuni 6 grammi
  • kangetes magusates veinides nagu šerri, vermut, marjavein kuni 16 grammi
  • džinnis kuni 5 grammi
  • siidris kuni 9 grammi
  • õlles 2-3 grammi