Võilill — ravim saja häda vastu

 (8)
Tee salatit, mett või tõmmist!

Võilill — ravim saja häda vastu
Foto: Raivo Tasso

Valdava enamiku inimeste, olgu aiapidaja, põllumehe või haljastaja, jaoks on võilill vaid tülikas umbrohi. Ja tõesti, kevadine kirgas õiekuld keerdub juba mõne nädala pärast helevalgeks lendlevaks seemnepalliks, mille igast „langevarjurist" sünnib uus väike taim, kes kiiresti oma tugeva juure sügavale mulda sirutab.

Mida vanemaks võilill saab, seda võimsamaks kasvab tema alumine sammasjuurestik, mida on äärmiselt raske kätte saada. Võilill on tõeline ellujääja, keda võiks pidada vastupidavuse sünanüümiks — ka kõige väiksemast mulda jäänud juuretükist võib sirguda uus taim!

Vaatamata, sellele, et tegemist on täieliku taimekasvatusliku tüütusega, on võilillel hulgaliselt kasulikke omadusi. Eelmisel korral rääkisime võilillest kui suurepärasest suupistest, täna aga tema laialt tuntud ja kasutatavatest raviomadustest.

Kuid ettevaatust — võilille valge, kergelt mõru piimmahl on nõrgalt mürgine. Seepärast peaksid vanemad oma lapsi õpetama, miks nad võilille õõnsatest vartest vilesid valmistades või temast pärga punudes peaksid vaatama, et taime mahla liiga palju suhu või silma ei satuks. Samuti peaksid taimede suhtes tundlikud inimesed olema ettevaatlikud võililledroogide raviotstarbeks kasutamisel, sest parem on ikka karta kui hiljem kahetseda!

Võilill, kes sa tegelikult oled?

Seotud lood:

Ükskõik kus ka võilillest ei räägitaks, jääb ikka mulje, et neid on Eestis vaid üksainus liik, mida sobib korjata kõikjalt, kus vaid loodus piisavalt puhas on. Seda muljet süvendavad ka paljud taimetarkade koostatud raamatud. Tavaliselt pakutakse võilille perekonna Taraxacum sp. liigina välja vaid harilikku võilille. Tegelikult kasvab Eestis 170 erinevat võililli liiki, milledest enamuse eristamine on jõukohane vaid erialateadlastele.

Loe veel

Et tavainimesel kergem oleks, siis vaadeldakse neid enamasti ühe ühise kollektiiv- ehk koguliigina — harilik võilill Taraxacum officinale, mis kasvab peamiselt kultuuristatud piirkondades — koduõued, aia- ja teepeenrad, haljasalad jne., kus ta on kõige levinumaks umbrohuks. Kahe teise koguliigi, petlik võilill ja soo-võilill, arvukus on oma eripäraste kasvukohanõuete tõttu, hariliku võilillega võrreldes, madal. Ravimtaimeks peetakse siiski vaid koguliiki harilik võilill kõigi tema alla kuuluvate pisiliikidega. Edaspidi, rääkides võilillest, peamegi me silmas vaid harilikku võilille.

Kas kõik võililled on ühtmoodi head?

Taimetargad on kindlaks teinud, et harilikul võilillel on, eelkõige sõltuvalt tema kasvukohast ja -tingimustest, erinev aineline koosseis. See tähendab, et võililles sisalduvate erinevate ainete kogused ja nende omavahelised kontsentratsioonide (sisalduse) suhted kõiguvad väga laiades piirides. Maanõiad kogusid ravimiseks taimi ikka võimalikult haige elupaiga lähedalt. Nüüdseks on see usk leidnud teaduslikku kinnitust. Nii soovitataksegi ravimtaimede kogumiseks mitte liiga kaugele minna.

Raudsed reeglid ravimtaimede kogumisel:

  • teile kõige paremini mõjuvad taimed kasvavad vaid mõne kilomeetri raadiuses teie ümber.
  • taimi tuleb koguda puhtast loodusest, sest vastasel juhul viime me oma organismi hulgaliselt kahjulikke ühendeid (näiteks raskemetalle) ja kasu asemel teeme vaid kahju veelgi suuremaks.
  • taime kogumise ajal soovitavad taimetargad asetuda nii, et taim jääks teie ja päikese vahele — nii pidavat korjatavasse taime jääma rohkem positiivselt mõjuvat energiat.
  • korjates ära platsi päris puhtaks tee, vaid jäta midagi ka seemneks.

    See viimane punkt võililledele küll ei laiene!

    On välja arvutatud, et üks võilill võib üheainsa suvega anda 3000 idanemisvõimelist seemet, millest järgmiseks aastaks võib kasvada 3000 uut võilille. Kolmandal aastal võib neist kasvada juba 9 miljonit, neljandal 27 triljonit uut võililletaime jne. Kuuendal aastal oleks üheainsa võilille järglasi juba nii palju, et need ei mahuks enam maakera peale äragi. Ja see oleks kõik vaid seemnetega paljunemisel. Lisaks sellele võib võilill paljuneda ka vegetatiivselt, s.t igast väiksestki juuretükist, millel leidub uinuv pung, võib kasvada uus taim. Tõeline õuduste unenägu!

    Õnneks on see vaid teoreetiliselt nii ja reaalselt võililleuputust tulla ei saa. Miks? Paljud seemned ei leia kasvupinnast ja hukkuvad seetõttu ning väga paljud täiskasvanud taimedki hukkuvad erinevatel põhjustel. Pealegi, eks aitame meie isegi nende kasvuinnu kärpimisele usinasti kaasa.

    Millal ja kuidas droogi koguda ning säilitada?

    Juuri korjatakse alates augustist, kui taime maapealsed osad hakkavad närbuma. Sügiseks on võilill jõudnud juurtesse talletada oma talvevarud ja mõjuainete kogused on kordades suuremad kui kasvuaegsetes juurtes.

    Sügisese peenramaa kaevamise aeg on just sobilik, sest nagunii tuleb peenral umbrohujuured välja sortida. Ja ongi kohe kahepoolne kasu: kultuurtaimedele jääb avaram kasvuruum ja ise saame väärtuslikku droogi. Juured eraldatakse maapealsetest osadest, k.a. juurekaelast ja narmasjuurtest ning pestakse hoolega jooksva vee all puhtaks. Et droog kvaliteetsem saaks, siis juured tükeldatakse. Esialgu närvutatakse neid mõne päeva jooksul õhu käes (juured ei kartvat päikest). Kui piimmahla eritumine lõpeb, kuivatatakse neid kas ahjus, praeahjus vm. 60-70 C.

    Võilille juuri säilitatakse samuti suletud nõudes ning nende omadused püsivad kuni 5 aastat.

    Võilille maapealseid osi, peamiselt lehti, kogutakse säilitamiseks taime õitsemise aja algul, s.t. valdavalt maikuu keskpaiku. Lehed asetatakse kuivatamiseks õhukese kihina paberile või riidele. Parimaks kuivatuskohaks on hea tuuletõmbusega, kuid päikese eest varjatud ruum — pööning, katusealune, või kuivatis 40-50° C juures.

    Droogi hoitakse suletud puit- või klaasnõus ja ta säilitab oma head omadused 1-2 aaasta jooksul.

    Milleks võilill hea on?

    Mesinike hulgas väga hea meetaimena tuntud võilill on kuulus ka oma heade raviomaduste poolest. Võilille hinnatakse ravimina juba iidsetest aegadest alates. Rahvameditsiinis kutsutakse teda küll elu eliksiiriks, küll verepuhastajaks, kõhulahtistajaks, maksakorrastajaks ja väsimuse kõrvaldajaks. Ametlikult loeti võilille ravimtaimede hulka 1961. aastal.

    Ravitoimet täheldatakse taime kõigil osadel. Kuid droogi valmistatakse peamiselt siiski juurtest, mis sisaldavad vaikaineid, lima, eeterlikku õli jm. Taime kasutatakse ravimitööstuses ravimpillide valmistamisel söögiisu tõstmiseks, kõhukinnisuse vastu ja neerude ja maksa tegevust ergutavalt: soodustab sapieritust, lahustab sapikive, on hea kõhunäärmele ja kaksteistsõrmikule. On hea podagra- ja reumavaevuste vähendaja.

    Värske piimmahl on ravimiks maksa-, neeru-, põrna- ja nahahaiguste korral ja muuhulgas leevendab/kaotab allergikutel esineva naha sügelemise, parandab sammaspoolikuid ja lööbeid. Taim puhastab verd, vähendab kolesterooli, kehvveresust, vähendab verd vedeldades infarkti- ja insuldiohtu. Reguleerib organismis veresuhkru taset. Katsete põhjal leiti, et võilillemahlal on aktiivne tuberkuloosikepikeste vastan, viiruseid kahjustav, haigusi põhjustavaid seenerakke kahjustav ja sooleparasiite kahjustav toime. Võilillel on täheldatud ka kasvajate arengut pidurdavat toimet.

    Juure-ürditõmmis

    6 g kuiva peenestatud droogi
    1 kl vett
    Keeta 10 minutit ja lasta pool tundi tõmmata. Seejärel kurnata.

    Kasutada: maksa-, mao- ja soolevähi korral 1 spl. 3 korda päevas enne sööki. Tõstab söögiisu, leevendab kõhukinnisust, soodustab sapieritust. Mõjub hästi maksa- neeru- ja nahahaiguste puhul. Puhastab verd.

    Võilill aitab suhkruhaigeid 

    Diabeetikutele soovitatakse iga päev aeglaselt läbi mäluda: NB! seedimine algab juba suus, vähemalt 10 noort võilille õievart päevas.

    Veresuhkrut aitab langetada ka võililletee

    1 tl peenestatud juurt
    1 kl kuuma vett
    Lastakse 5-7 minutit tõmmata ja juuakse veerand klaasi enne sööki. Lastele võib teed maitsestada (võilille)meega.

    Sapierituse suurendamiseks

    Võetakse 1 tl. ekstrakti enne sööki
    NB! Ettevaatust! Mõned haiged ei talu suuremates kogustes võilille.

    Maksa- ja neeruhaigused

    10 tilka tinktuuri korraga 2-3 korda päevas
    NB! Ettevaatust! Mõned haiged ei talu suuremates kogustes võilille

    Võilillemesi

    Võilillemee jaoks võtke kaks kuhjaga klaasitäit võililleõisi ja valage üle külma veega. Kui tahate eriliselt ilusa värviga mett, võtke õietagune roheline nutt ära. See annab meele rohekat värvust ja ka veidi spetsiifilist võilille kibedust. Laske õitel koos veega aeglaselt keema tõusta ja jätke kaane alla.

    • Enne iseseisvalt ravima hakkamist konsulteerige oma arstiga!
    • Proovige alguses väiksemate kogustega, et teha kindlaks oma tundlikkus
    • Ärge oodake kiireid muutusi. Võilill on looduslik ravim, andke talle aega mõjumiseks

    Head võililleaastat!

    Jäta kommentaar
    või kommenteeri anonüümselt
    Postitades kommentaari nõustud reeglitega
    Loe kommentaare Loe kommentaare