Ajapuudus pole vabandus trenni vahele jätmiseks!

KAALUABI: Ajapuudus on kõige levinum vabandus, mida ikka ja jälle inimeste suust kuulen, kui jutt läheb trennile ja üleüldisele liikuvale eluviisile. Mul on muidugi hea rääkida — olen alles üliõpilane ning mul on iga päev spordiklubi külastamiseks piisavalt aega. Samas on palju inimesi, kellel on mitu väikest last, käivad täiskohaga tööl ja kes kõigele vaatamata leiavad treeninguteks mahti. Kuidas nad seda teevad?

Küsisin otse kahe naisterahva käest, kes on minu silmis superinimesed. Kool, töö, pere, trenn — nad saavad kõigega hakkama. Lisaks lugesin Kara Goucheri raamatut „Jooksmine naistele“ („Running for Women“), mis andis väga hea ülevaate sellest, kuidas ka kõige kiirema ajakavaga inimesed, näiteks arstid või firmajuhid, suudavad oma päevaplaani mahutada ühe higistamaajava treeningu.

Järgnevalt toon teieni need viis mõtet, mis minu meelest on väärt meelde jätmist.

1. Kõik algab õigest suhtumisest. Kui inimene ise ei taha ennast liigutada, siis loomulikult puudub ka vastav aeg. Kõigepealt tuleb enda jaoks selgeks teha, miks on füüsiline koormus oluline ja kuidas see parandab elukvaliteeti. Trenn peab olema „samal
pulgal“ kui näiteks töö, sest ainult nii ei muutu sport kõige viimaseks tegevuseks, mis kiirel päeval meelde tuleb.

2. Kui aega pole, siis tuleb see aeg leida. Siinkohal on just planeerimine edu võti. Kui olla kindel, et õhtul treeninguks aega ei ole, siis tuleb lihtsalt pool tunnikest varem üles ärgata ja kohe hommikul asjaga ühele poole saada.

3. Trenn ei tohi olla ebameeldiv. Kui midagi vastu tahtmist teha, siis on selge, et sellest ei kujune välja mitte midagi püsivat. Treenimine ei tähenda ainult spordisaalis higistamist — see on ka tantsimine, võimlemine, hantlitega jõutrenn, rattasõit, kiirkõnd, pilates, trepist üles-alla jooksmine või ujumine. Leia endale tegevus, mida sa naudid, sest siis ei pea sa leidma jälle uusi ja uusi vabandusi. Aeg-ajalt proovi jällegi midagi uut, et motivatsioon ei kaoks.

4. Juba 10-20 minutiga päevas on võimalik midagi muuta. Ei ole mitte mingit põhjust arvata, et trenn on hirmus ajaröövel. Proovi näiteks sprintimist, tabatat või kõrge intensiivsusega intervalltreeninguid (inglise keeles HIIT ehk High Intensity Interval Training). Kellel meeldib rahulikum trenn, võib teha erinevaid venitus- või joogaharjutusi. YouTube‘is on mustmiljon videot, seega ideedest ja võimalustest ei tohiks kellelgi puudus olla.

5. Sport on eluviis, mitte ühekordne pingutus. Öeldakse, et kui 21 päeva järjest midagi teha, kujuneb sellest harjumus. Miks mitte siis proovida kolm nädalat jutti iga päev paarkümmend minutit ennast rohkem liigutada? Kui regulaarsed treeningud
muutuvad päeva üheks loomulikuks osaks, ei ole ajapuudus enam mingi argument.

Heidi kirjutab Kaaluabis tervislikust toitumisest ja sportlikust eluviisist. Kui soovid tema
kohta rohkem teada, külasta tema blogi aadressil http://heidi.tarkpea.ee.