Seitse teed sportliku elu suunas
Pane plussid kirja
Kui alustame millegagi, kaalume alati ettevõtmise poolt- ja vastuargumente. Kui küsimus on asjas, mida oled juba pikemat aega edasi lükanud, kipuvad miinused lausa iseenesest esile kerkima. Plusse on aga väga kerge kõrvale lükata. Tee sedakorda nii, et kõigepealt kirjutad üles plussid, mida oma spordiharrastuselt ootad. Nendeks võivad olla näiteks parem vorm, stressi leevendamine, kehakaalu langus ja parem enesetunne. Seejärel tee nimekiri spordiharrastuse takistustest ja negatiivsetest pooltest, nagu näiteks aja- ja ruumipuudus ning nõrk motivatsioon.
Paned kindlasti tähele, et plusside nimekiri on neist kahest märkimisväärselt pikem. Kui seda uuesti üle loed, muutub enda liigutamise soov justkui iseenesest üha tugevamaks. Mis aga puutub takistustesse ja probleemidesse, siis on enamik neist lähemal uurimisel üsna väikesed ja tähtsusetud. Kindlasti oled sa elus lahenduse leidnud palju keerulisematelegi väljakutsetele!
Planeeri ja kavanda
Korralik kavandamine aitab sul takistusi ette näha. Alusta kõigepealt aja planeerimisega. Kas ajapuudus on tõepoolest su mittesportlikkuse kõige suurem põhjus? Äkki võiksid näpistada paar tundi nädalas kas või teleka vaatamise arvelt? Võib-olla jõuad trenni lõunapausil või ajal, mil ootad oma lapsi nende sporditunnist? Nagu kaalujälgimisel aitab ka liikumisharrastuse alustamisel korraliku kava tegemine. Kui märgid trennid kalendrisse üles, siis on nende tarbeks aeg juba reserveeritud ja spordiharrastus ei luhtu mingite ootamatute sündmuste tõttu.
Uuri järgmiseks oma sportimisvõimalusi. Äkki saad lisaliikumist näiteks teekonnalt tööle ja tagasi? Kas kodu või töökoha lähedal leidub sportimiskohti? Asub läheduses äkki mõni spordihall, tervisekeskus, ujula, jooksurada või kas või lihtsalt mets, kus võiks jalutamas käia? Samuti uuri välja, kus oleks võimalik harrastada uusi, mõnusaid spordialasid. Uudsus võlub — see käib ka liikumise kohta. Uue ala õppimine kergitab lisaks su sportlikku eneseteadvust.
Sea eesmärgid
Kui sa ei tea, kuhu teel oled, siis vaevalt sa ka pärale jõuad. See kehtib ka sportimise kohta. Seega istu korraks maha ja mõtle läbi oma sportlikud eesmärgid. Esimene eesmärk võib olla ka igapäevane kõndimine. Püüa liikuda iga päev kas või väikese jupikese maad, kas või ainult viis minutit.
Pärast stardiperioodi võid endalt juba rohkem nõuda. Kuidas oleks kahe kilomeetri pikkune jooksuretk või 15 kätekõverdust, ütleme, jaanipäevaks? Need eesmärgid võib jagada vahe-eesmärkideks, näiteks neli kätekõverdust kuu lõpuks. Käeulatuses terendav vahe-eesmärk innustab ja su motivatsioon aina kasvab, kui saavutad ühe vahe-eesmärgi teise järel. Kirjuta oma eesmärgid üles ja kinnita need kas oma arvuti juurde või külmiku ukse külge. Need meeldetuletused aitavad sul vältida käegalöömist spordiharrastuse alustusfaasis.
Millised on neli järgmist moodust, et oma elu sportlikumaks muuta, loe juba Kodutohtri veebruarinumbrist.
