10 tunnust, kuidas aru saada, et sõbral on depressioon

 (4)

10 tunnust, kuidas aru saada, et sõbral on depressioon
Photo by Ethan Sykes on Unsplash

Depressioonist kirjutab 4 Kliiniku unearst ja psühhiaater Tuuliki Hion.

1. Vähenenud inimese energia ja huvi

2. Vähenenud võime tunda rahulolu ja headmeelt

3. Meeleolu on alanenud tema kohta oluliselt ja püsivalt

Need on depressiooni põhisümptomid. Vähemalt kahe neist esinemine vähemalt kahe nädala jooksul enamusel ajast näitab,et tegu on depressiooniga.

See võib kõrvalseisjale paista niiviisi:

Ta kaob ära, ei vasta sotsiaalmeedias, ei taha seltsida, jätab tulemata, ei võta vastu pakkumisi tulla kuhugi, ei vasta, ei taha midagi teha. Paistab norgus, ükskõikne, ilme on ära vajunud, võib olla ei hoolitse enam oma välimuse eest, liigub vähem, võib jääda kauaks istuma ja kuhugi vahtima, olles justkui kuskil ära. Asjad ,millega varem hästi hakkama sai, tunduvad rasked teha.

Raskel juhul ta ei ilmu kooli, tööle, ei suuda tulla voodist või kodust välja. Pigem lamaks või vaataks ainult midagi TV st või arvutist, ei suuda asju ette võtta või lõpetada. Ei räägi, on vait. Ei naerata ja ei naera enam, asjad ei tõmba teda enam kaasa, ta ei tunne huvi asjade vastu, mis teda varem huvitasid või rõõmustasid. Elab pikalt üle stressi põhjustanud sündmusi, muretseb, negatiivsed mõtted ei lähe mööda. Nutab sageli. Harvem oskavad inimesed kaevata masendust, et tuju ei ole, meeleheidet, rusutust. Osadel inimestel on näha, et nad lähevad kergesti närvi. Ärrituvad, vihastuvad kergesti. Nad ei tarvitse ise aru saada, et nad oleks masendunud.

Seotud lood:

Mida sageminiesinevad ja raskemad on need sümptomid, ja mida rohkem on järgnevaid tunnuseid, mida vähem suudab inimene jätkata oma igapäevategevusi, seda raskem on depressioon.

4. Alaväärsus ja enesesüüdistamine

Räägib, kuidas kõik asjad on halvasti või et tema on kõike teinud halvasti, ta on mõttetu, milleski süüdi, ta ei oska midagi teha, et ta on halb ja kasutu inimene. Täiesti põhjendamatult süüdistab end, kõrvaltvaatajale on selgesti näha,et enesematerdamine või mitte hakkama saamise tunne on ülemäärane, põhjendamatu, kuid teda ei saa ümber veenda. Reageerib, nagu oleks teda rünnatud, tunneb end süüdistatuna. Raskemal juhul ta arvab, et peaks pigem olema surnud, sest on nii kasutu.

5. Keskendumishäired

Loe veel

Teeb vigu, unustab. Võib pikalt tegeleda, kuid ei jõua kuhugi. Eksib tööasjades või õppeülesannetes. Ei suuda keskenduda, hinded või töötulemused halvenevad. Kurdab,et ei saa aru, lükkab tegemisi edasi. Kurdab,et pea on tühi, või et mõtted tormavad kogu aeg. Raskemal juhul tundub,nagu oleks aeglustunud, vastab pika aja tagant või rahutu ja sekeldav, ei suuda püsida paigal, ühe tegevuse juures pikemalt.

6. Une, isu, libiido muutused

Tema uni on muutunud, ta ei saa magada või magaks kogu aeg. Kui magab, siis uni ei kosuta, hommikul on väsinud. Isu on suurenenud või vähenenud ja kaal tõusnud või alanenud. Libiido võib olla alanenud, sellest võib olla probleeme kooselus.

7. Kehalised vaevused

Tal on tekkinud arusaamatud valud, südamekloppimine, kõhuprobleemid, lihaspinged. Raskustunne, rinnus, nagu kott oleks turjal või kivi rinnus, ängistustunne rindkeres. Vererõhk võib olla tõusnud või kõikuv. Väsinud alailma.

8. Joob rohkem

Ta võib olla hakanud sagemini või suuremates hulkades alkoholi või narkootilisi aineid kasutama. See näib sageli inimesel olevat ainsaks leevenduseks. Need ained on olulised depressiooni süvendajad.

Juba esimeste depressiooni tunnuste püsimisel peaks neid inimesele kirjeldama: “Sa olid varem selline, nüüd sa oled muutunud ja oled selline”. Peaks väljendama oma muret: “Me muretseme Sinu pärast “ja “Nüüd on vaja pöörduda perearsti poole, helistame /kirjutame nüüd”.

Tänases Eestis ravivad enamuse depressioonidest perearstid. Seega pole vaja esimese võimalusena psühhiaatri vastuvõtuaega otsida. Perearst saab otsustada, millal konsulteerida psühhiaatriga ja suunata inimene psühhiaatri vastuvõtule. Perearst saab inimese suunata kliinilise psühholoogi juurde psühhoteraapiaks. Võiks minna arsti juurde sõbraga kaasa ja kirjeldada toimunud muutust. On tüüpiline, et inimene ei taju ise muutust, ei saa üldse aru, et tegu on depressiooniga. Teine võimalus on registreerida aeg psühhiaatri vastuvõtule just nüüd.

Lõpuks:

9. Elutüdimus, surmamõtted, mõte,et parem võiks olla surnud, täielik lootusetus, tunne,et asjad on väga halvasti, et ollakse lootusetu isik, asjad ei lähe kunagi paremaks — need tunnused viitavad juba raskele seisundile.

10. Kui inimene annab märku, et ta soovib end tappa, tal on plaan, kuidas seda võiks teha või millal seda võiks teha, on tegu äärmiselt tõsise ohusümptomiga. Surmamõtted tekivad osal inimestest kerge, teistel raske depressiooni korral. See on märk, et inimene vajab kiires korras abi. Kui inimene on varem teinud enesetapukatse, on risk, et ta teeb seda uuesti, kõrge. Võiks küsida, kas inimene on kusagilt abi otsinud, teavitada perearsti või psühhiaatrist raviarsti. Kui need pole kättesaadavad, saab pöörduda haigla või psühhiaatriapolikliiniku valvepsühhiaatri poole, valvepsühhiaater otsustab ravi alustamise ja haiglaravi vajaduse. Peaks jääma inimese juurde, teavitama peret.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare