15 MINUTIT ISEENDALE: Uuri interaktiivseid graafikuid - iga aastaga suureneb Eestis antidepressantide võtmine

 (19)

Narva-Jõesuu
Narva-JõesuuFoto: Ester Vaitmaa

Portreed inimesest, kes psühholoogi juures käib, eraldi maalida ei saa: jah, naisterahvad on statistikas esirinnas - kahel kolmandikul juhtudel astub arstikabinetti naine.

Arstil käiakse rohkem

"Mul on mure," – seda kui palju inimesi ütleb nii oma perearstile, me täpselt ei teagi, sest perearstide vastuvõttudel räägitu kohta eraldi statistikat pole.

Erialaspetsialisti külastus on reeglina juba see, mis tehakse läbimõeldult ja mida vajab väike osa ühiskonnast.

Tervise Arengu Instituut võttis teema kokku nii:

Kui 2000. aastate alguses pöördus meeleoluhäirete tõttu psühhiaatri vastuvõtule umbes 12 inimest 1000 elaniku kohta, siis viimastel aastatel on see arv kasvanud keskmiselt 16 inimesele tuhandest. Nii et pöördumine on kolmandiku võrra kasvanud.

Ning sama perioodi võrdluses on kahekordistunud korduva depressiivse häire tõttu psühhiaatri vastuvõtul käinud inimeste hulk. Samas on meeleoluhäirete tõttu haiglaravil viibimiste arv võrreldes aastatuhande algusega vähenenud umbes veerandi võrra.

Kliki graafikul!

Seotud lood:

Antidepressandid ja nende tarvitamise tõus 9%

Loe veel

Numbrid näitavad, et alates 2010.aastast on antidepressantide tarvitamine Eestis kasvanud keskmiselt 9% aastas. Kui 2010.aastal tarvitas iga päev umbes 16 inimest 1000-st antidepressante, siis 2015.a. juba 25.

Andmed esitatakse defineeritud päevadoosi alusel 1000 elaniku kohta ühe päeva jooksul (näitab mitu inimest tuhandest võis iga päev kasutada antud ravimit tavalises annuses.) Aegreas Eesti kohta on 2005. a ja varasemad andmed esitatud vanema ATC klassifikaatori järgi. Sellepärast on üks-üheselt võrreldavad al. 2006 andmed.

Koostasime interaktiivse graafiku, kus saad vaadata ja võrrelda Eestit teiste riikidega:

Mis on mis?

Depressiooni teema mõistmiseks on hästi oluline teada põhitermineid. Meil kõigil on ju vahel tuju paha, ent see ei tähenda, et meil on depressioon.

Meeleoluhäireteks nimetatakse laiemat häirete gruppi, mille puhul on põhiliseks tunnuseks meeleolu või afekti muutus, tavaliselt meeleolu languse (depressioon) või siis meeleolu tõusu (mania) suunas.

Depressioon on emotsionaalne seisund, mille põhitunnused on meeleolu langus, huvi ja elurõõmu kadumine ning energia vähenemine. (Põhisümptomite kõrval eristatakse veel tervet hulka lisasümptomeid.) Muidugi on meil kõigil mingil hetkel selliseid tundeid.

Diagnoositav depressioon on aga erinev ning on eristatav nii raskuse kui kestuse poolest. Sümptomite hulga, iseloomu ja raskuse järgi eristatakse kolme astet: kerge, mõõdukas ja raske depressioon. Kerge depressiooni puhul on inimesel tavaliselt küll mõningaid raskusi igapäevases töös ja suhtlemises, kuid tema tegutsemisvõime ei kao täielikult. Raske depressiooniga on aga igapäevaelu ja tööalase tegevuse normaalne jätkumine juba väga ebatõenäoline.

Eurostati andmetel esineb meil diagnoositud depressiooni veidi rohkem Euroopa Liidu keskmisest.

Depressiooni esinemissagedust kaardistavaid uurimusi on üldiselt palju, tulemused sõltuvad muidugi palju kasutatud uuringumeetodist. Nt. üks oluline Ameerika Ühendriikides läbiviidud uuringuprojekt leidis, et depressioon on üks kõige levinumaist psüühikahäiretest, mille esinemissagedus eluajal on 7-12% meestel ja 20-25% naistel*.


* Kessler, R.C., Berglund, P., Demler, O., Jin, R., Meriangas, K. R., & Walters, E. E. (2005) Lifetime prevalence and age-of –onset distributions of DSM-IV disorders in the National Comorbidity Survey Replication. Archives of General Psychiatry, 62, 593-602.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare