Ekspert annab nõu: kõik, mida peaksid teadma depressiooni kohta

 (7)
Tõhusad soovitused, kuidas depressiooni haigestumist vältida

Ekspert annab nõu: kõik, mida peaksid teadma depressiooni kohta
Pilt on illustreeriv.Foto: Panthermedia/Scanpix

Kurbuse kogemine on loomulik osa elust ja inimeseks olemisest. Aeg-ajalt oleme kõik kurvad ja tavaliselt läheb see mõne aja möödudes üle. Depressiooni puhul räägime aga juba haigusest. Seda, miks on oluline kurval tujul ja depressioonil vahet teha ning kõigest muust, mida selle vaimse haiguse kohta peaksid teadma, räägib Tallinna Vaimse Tervise Keskuse ekspert Monika Rand.

“Depressioon on kliiniline seisund, millest inimene ise ei pruugi ilma kõrvalise toeta (ravita) välja tulla. Kui kurva tuju puhul võivad igapäevased toimetused küll ajutiselt tagaplaanile jääda, siis ei mõjuta see meid siiski nii palju, et terve elu rööpast välja viia. Depressiooni puhul on aga tõenäoline, et igapäevane toimetulek on oluliselt häirunud — kannatab töövõime, suhted lähedastega, uni ja isu lähevad paigast, tekib üleüldine kurnatus ja energiapuudus,” selgitab Monika.

Seega iga paha tuju, väsimus või tüdimus, kurbus või viha ei ole kohe automaatselt depressioon. “Natuke lihtsustatult võib öelda, et piir mööduva halva enesetunde ja tõsise seisundi vahel, mis sekkumist nõuab, jookseb mööda seda, kas olukord põhjustab inimesele endale või teda ümbritsevatele pikemat aega kannatusi ning kas inimene tuleb oma igapäevaste tegemiste ja töödega toime,” räägib ta. “ Ma ei väsi kordamast, et depressioon ei ole fiktsioon ega väljamõeldis — selle haiguse puhul on ajufunktsioonis toimunud reaalsed muutused ehk et see tähendab, et depressioonil on reaalne bioloogiline alus.”

Tekkepõhjuseid on mitmeid

Nii nagu kõigil vaimse tervise häiretel, on ka depressioonil mitu tekkepõhjust — nii bioloogilised, psühholoogilised kui ka sotsiaalsed. Rolli mängivad nii pärilikkus kui ka keskkond.

“Psühhiaatrid ütlevad, et inimesed on juba bioloogilises mõttes erinevad — mõni lihtsalt ongi sünnipäraselt haavatavam ja tundlikum kui teine. Samas ei pruugi sellel n-ö tundlikumana sündinud inimesel elus üldse vaimse tervise probleeme tekkida, kui keskkond, kus ta elab ja tegutseb, on suhteliselt stressivaba ja toetav,” teab Rand. “Seega on lisaks kaasasündinud teguritele üsna oluline roll ka keskkonnal, mis inimest ümbritseb ja sündmustel, mis elus juhtuvad. Stress, pinge, halvad suhted või lähedussuhete puudumine kindlasti soodustavad depressiooni tekkimist.”

Miks esineb depressiooni naistel sagedamini kui meestel?

Loe veel

”Vaimse tervise probleemid võivad tekkida igas vanuses ning nad puudutavad kõiki ühiskonnakihte, sõltumata soost, haridusest, erialast või sissetulekust,” räägib Monika. ”Teatud erinevusi saab sugude vahel aga välja tuua küll: meestel diagnoositakse kõige sagedamini psühhoaktiivsete ainete tarvitamisest tingitud häireid, järgnevad neurootilised ja stressiga seotud häired ning seejärel meeleoluhäired, mille hulka kuulub ka depressioon. Naistel on esikohal neurootilised ja stressiga seotud häired ning meeleoluhäired teisel kohal. Üks põhjus, miks naistel on justkui rohkem depressiooni, on kindlasti see, et naised julgevad abi otsida, seega neil ka diagnoositakse häireid sagedamini. Mehed nii lihtsalt oma probleeme tunnistada ega abi otsida ei taha ja on ka teada fakt, et suitsidaalsus on meeste hulgas kõrgem. Kui rääkida veel naistest, siis naise elukaarel on mitu perioodi, kus ollakse depressiooni tekkele vastuvõtlikumad. See tuleneb naise hormonaalsetest eripäradest ning kriitilised perioodid on eriti sünnitusjärgne aeg ja menopaus.”

Depressiooni põhisümptomid on:

  • meeleolu alanemine,
  • huvi ja elurõõmu kadumine ja energia vähenemine

Lisanduda võivad ka:

  • keskendumishäired,
  • alanenud enesehinnang,
  • süü- ja väärtusetusetunne,
  • lootuse kadumine,
  • ennastkahjustav käitumine,
  • suitsiidimõtted,
  • isumuutused (enamasti isu alanemine);
  • unehäired (unepuudus või vastupidi, ülemäärane unevajadus);
  • ärevus.

Inimeseti võivad sümptomid varieeruda, samuti on erinev see, kui tugevalt üks või teine sümptom avaldub.

“Depressioon on aga väga mitme näoga haigus ja mõnikord salakaval,” tunnistab Rand. “Näiteks võib ta avalduda üksnes kehaliste kaebustena, kuid uuringud mingit kehalist haigust ei näita. Igal juhul on depressioon inimese jaoks subjektiivselt päris tõsiseid kannatusi põhjustav seisund, mis vajab tähelepanu ja professionaalset sekkumist.

Depressiooni ravi

Depressiooni ravimisel on kaks peamist tugisammast: meditsiiniline sekkumine ehk ravimid ja psühhoteraapia. “Ravimeetodi valik sõltub sellest, kui tõsine inimese seisund on — depressiooni raske vormi puhul on esmavalik ravimid ehk antidepressandid,” räägib Monika. “ Antidepressante on väga palju erinevaid ja kindlasti ei tohi neid segamini ajada rahustitega. Antidepressantide ja rahustite toime on erinev. Antidepressandid ei tekita (erinevalt levinud valearusaamast) sõltuvust ning on igati normaalne neid depressiooni ravis kasutada. Neid tuleb aga kasutada järjepidevalt, st iga päev, sest siin meetod, et võtan vastavalt vajadusele, nt kord nädalas, ei tööta — nende toime ajule avaldub alles mõne aja pärast ja tasakaal ajus taastub alles siis, kui ravi on juba mõnda aega kestnud. Tavaliselt pole paranemist märgata enne 2–4 nädala möödumist. Pikaajaline meeleolu parandav ravi on enamasti hästi talutav. Ravikuuri pikkus sõltub konkreetsest juhtumist, aga reeglina tuleb ravimeid võtta veel vähemalt kuus kuud peale seda, kui depressiooni sümptomid on leevenenud või taandunud. Ravi varasem katkestamine võib soodustada depressiooni taastekkimist.

“Depressiooni kergemate vormide puhul on esmavalik raviks aga hoopis psühhoteraapia. Samas sõltub konkreetse inimese ravi ikkagi tema konkreetsetest sümptomitest ja siin on väga oluline hea koostöö arsti või terapeudiga. Kui tegu on üksiku depressiooniepisoodiga ja seda korralikult ravida, ei pruugi depressioon korduda. Seega on võimalik sellest ka täielikult terveneda. Samas kui inimesel on erinevatel põhjustel kalduvus depressiooni taastekkimiseks, siis võib öelda, et mõnikord on depressioon ka haigus kogu eluks, st et ta kipub teatud olukordades ja pingete kuhjudes ikkagi tagasi tulema.”

Depressioon ei ole alati ärahoitav, eriti just tugeva geneetilise taustaga juhtumite puhul, kuid üht-teist saab siiski ise ära teha, et depressiooni riski vähendada. “Pikaajaline stress ja pinge on kindlasti väga suur depressioonile kaasaaitaja,” teab Monika. “Me ei saa stressi ja pinget täielikult vältida, aga näiteks saame õppida pingeliste olukordadega emotsionaalselt paremini toime tulema.”

Soovitused oma vaimse tervise hoidmiseks on tegelikult lihtsad ja universaalsed ning aitavad kindlasti ka depressiooni ennetamisel:

  • toitu mitmekülgselt
  • liigu värskes õhus, ole füüsiliselt aktiivne
  • maga piisavalt
  • ära liialda alkoholiga
  • leia mõni tegevus või hobi, mis sulle tõeliselt meeldib
  • ümbritse end heade inimestega ja püüa vältida neid, kes tekitavad ainult negatiivseid emotsioone
  • veeda aega koos pere ja sõpradega
  • leia keegi, kellele saad oma muredest avameelselt rääkida
  • ole teadlik oma negatiivsetest mõttemustritest ja püüa neid vältida
  • ära nõua endalt liiga palju, ole paindlik ja realistlik
  • hoia oma stressi kontrolli all — leia viis, mis aitab sul pingetest vabaneda

Kui enesetunne on vaatamata kõigele püsivalt halb, ei tasu karta abi küsida — tänapäevased ravivõimalused on head ja toovad palju leevendust. Professionaalse abi (psühhiaatri või psühholoogi) poole pöördumine ei ole märk nõrkusest, pigem näitab see inimese teadlikkust ja intelligentsust.

Vasta ja võida
Vistrikud ja akne esinevad
Õigesti vastanute vahel loosib rosena.ee dermakosmeetika e-pood välja 5x30€ kinkekaardid, mille väärtuses võitjatel on võimalik omale sobivad näohooldustooted valida.


Tänud vastamast ja head loosiõnne!
Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare