Kõik õnnetud inimesed on õnnetud ühel ja samal põhjusel

 (8)

Kõik õnnetud inimesed on õnnetud ühel ja samal põhjusel
Photo by Grace Madeline on Unsplash

Meile meeldib mõelda, et kõik siin elus on juhus või siis hoopis kuskilt kõrgemalt poolt ette määratud. Oma enese vastutus tundub nii õudne, et me pigem ei näe selle rolli oma heaolutundes või õnnetuses. Aga tegelikult on nii, et sul on võimalik ise valida, kas oled õnnelik või mitte ning värske põhjalik uuring tõestab, et sa saad ise muuta ühtainsat asja oma elus, et ennast märkimisväärselt paremini tunda.

Alusta sellest, et vaata üle, kuidas sa oma vaba aega veedad. On kindlad tegevused, mis tõstavad heaolutunnet ja teevad sind õnnelikuks, teised aga tõmbavad tuju nulli, rikuvad enesehinnangut ja tekitavad soovi tekk üle pea tõmmata ning maailma silmade eest kaduda.

Uurijad võtsid ette miljon Ameerika Ühendriikide teismelist ning uurisid, mida nad oma vaba ajaga teevad ja kuidas nad ise hindavad nende tegevuste mõju nende õnnetundele. Taheti näha, kas muutused laste vaba-aja veetmise harjumustes ja õnnetunde järsus languses alates 2012. aastast on mingi seos.

Ja seos muidugi leitigi. 2012. oli nimelt see aasta, kui ameeriklased andsid alla ning loobusid oma lapsi mobiiltelefonide eest kaitsmast. Kui varem suhtuti seal lastele telefoni ostmisesse äärmise ettevaatlikkusega ning isegi keskkooliõpilastel polnud mobiile, siis 2012 oli see aasta, kui enamikel ameeriklastel oli nutitelefon taskus olemas ja kasutamine kasvas hüppeliselt.

Loe veel

Seotud lood:

Teismelistelt küsiti uuringu käigus nende üldise heaolu ja õnnetunde kohta, samuti taheti teada, mis nad vabal ajal teevad. Lapsed, kes kohtusid tihti sõpradega, tegid trenni, mängisid õues sportmänge, lugesid, tegid koduseid ülesandeid ja käisid kirikus olid palju rohkem eluga rahul kui need, kelle päevad möödusid internetis, arvutimänge mängides, sotsiaalmeedias, sõnumeid saates, videokõneldes või telerit vaadates.

Teisiõnu — iga tegevus, mis ei hõlma ekraani, suurendab õnnetunnet. Iga tegevus koos ekraaniga aga vähendab seda. Ja mõju on märkimisväärne: teismelised, kes olid ninapidi ekraanis rohkem kui viis tundi päevas hindasid oma rahulolu kaks korda väiksemaks kui need, kes netis surfasid tunni päevas või vähem.

Siinkohal võiks ehk öelda, et õnnetud inimesed uputavadki ennast pigem internetti kui suhtlevad teistega, aga see ei ole nii. Rahulolematus tekib pidevast internetis istumisest, rahulolematud inimesed ei otsi väljapääsu internetist.

Ühes eksperimendis paluti inimestel nädalaks Facebookist loobuda. Nemad tunnistasid, et olid nädala lõpuks palju õnnelikumad, vähem üksikud ja vähem stressis kui need, kes Facebooki sama intensiivselt kasutasid.

Oluline teave, mille peaksid siit kaasa võtma on see, et pane nüüd oma telefon käest ja mine õue. Või tee ükskõik mida, mis ei ole ekraaniga seotud. Ja kuigi see konkreetne uuring tehti ainult teismelise peal, on lugematud teised uuringud tõestanud sama seost ka täiskasvanute internetikasutuse kohta.

Allikas The Conversation

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare