Lapsepõlve ebameeldivaid elamusi võime mäletada rohkem või vähem — kuidas need lõpuks selja taha jätta?

 (4)
Lapsepõlve ebameeldivaid elamusi võime mäletada rohkem või vähem — kuidas need lõpuks selja taha jätta?
Pilt on illustreerivFoto: Caroline Hernandez/Unsplash

Katkend Kimmo Takaneni raamatust "Tundelukud. Vabane tunnete võimusest".

Ükski laps ei saa vältida ebameeldivaid kogemusi. Lapsepõlves on meilt kõigilt midagi nõutud, meid on laidetud, on olnud olukordi, kus oleme tundnud, et me pole teiste jaoks tähtsad, olukordi, kus meist pole piisavalt hoolitud, olukordi, milles oleme kartnud, olukordi, kus oleme jäänud kõrvale, olukordi, kus oleme olnud üksildased, olukordi, kus oleme jäänud millestki ilma.

Lapsepõlve ebameeldivaid elamusi võime mäletada rohkem või vähem. See, kui palju neist mäletame, sõltub vältimise määrast. Mida rohkem neid mäletame, seda vähem oleme püüdnud neid unustada. See, et me tänasel päeval midagi ei teadvusta või mäleta, ei tähenda veel, et midagi poleks juhtunud. See, et me midagi ei mäleta, tähendab ennekõike seda, et me oleme tahtnud ja tahame jätkuvalt midagi unustada.

Aga su suhted ebamugavate inimestega? Kui meelsasti sa üldse hakkad meenutama mingit ebamugavat olukorda lapsepõlvest? Võib-olla märkad, et kui ka püüad midagi sellist oma lapsepõlvest meenutada, leiad end peagi mõtlemas hoopis millelegi muule, kasvõi tööasjadele. Sul on raske keskenduda meenutustele. Mõtted ekslevad kergesti kuhugi mujale, mis otsekui hoiatab ja kaitseb sind: „Ära hakka ilmaasjata neid läinud aegu meenutama, see ei tundu hea, ära hakka herilase­pesa torkima!”

Seotud lood:

Lase mingil ebamugaval lapsepõlvemälestusel meelde tulla. Võib-olla on see mingi olukord koos isa, ema, õdede-vendade, sugulaste, naabrite või sõpradega. Võib-olla juhtus see kodus, koolis või harrastusega tegeldes. Võib-olla toimus see korra või siis sageli. Võib-olla oli kõige hullem, et ei juhtunud seda, mida sa soovisid. Sule silmad ja lase mälestustel meenuda, ilma tagantsundimiseta. Lase vaimus kõigel toimuda nii, nagu juhtub. Ära otsi midagi, ära takista millelgi meelde tulemast. Ole vaimus see laps, kellega kõik juhtub.

Vaata, kus sa oled, kellega koos? Mis juhtub? Mida teevad teised? Mida teed sina, kuidas sa väikese lapsena püüad olukorraga hakkama saada? Vaata väikese lapse silmadega, kuidas teised liiguvad ja žestikuleerivad. Millised paistavad nende näod, nende silmad? Kuula väikese lapse kõrvadega, mida sulle räägitakse. Millise hääletugevusega, millise hääletooniga, millise hoiakuga sinuga räägitakse? Mis tunne sul on? Millise tunde teised sinus tekitavad? Mida sa igatsed, mida soovid, mida salajas ihkad, mis oleks selles olukorras ime? Mida räägivad su tunded sellest, mida vajad? Millist abi tahaksid paluda?

Kujuta nüüd iseennast — sellise täiskasvanuna, nagu sa praegusel ajal oled — sellesse olukorda seda last aitama. Kuidas tahad täiskasvanuna tegutseda? Kuidas võid täiskasvanuna aidata lapse vajadusi rahuldada? Mida tahad sellele lapsele öelda? Mida tahad öelda teistele inimestele? Vii nüüd täiskasvanuna laps lemmikpaika, kus sa äsja käisid. Veeda seal hetk koos lapsega ja ole tema juures.
On mõistetav, et laps võib tahta säilitada idealistlikku pilti oma lapsepõlvest ja vanematest, niivõrd kui see on võimalik. Võib-olla on see tahtmine mingil ajal kadunud, kui laps kasvades mõistab tegelikkust — seda, millistes oludes on tal tulnud elada ja kasvada. Kui objektiivselt oskad sa näha oma lapsepõlve nüüd?

Laps tahab loomulikult unustada ebameeldivad olukorrad, seda toimetulekumeetodit kasutab iga laps. Seda teeme täiskasvanunagi, kuna oleme selle juba lapsena selgeks õppinud. Miks poleks võinud me seda teha varemgi, kui see on nüüd meie toimetulekumeetod? Millist ebameeldivat olukorda täiskasvanuna tahaksid unustada või oled juba unustanud? Mingi pettumuse, eksimuse, tüli või hirmutava olukorra? Miks sa tahad seda unustada? Mis tundeid selle olukorra meenutamine äratab sinus just nüüd?

Võta ette uurimisretk lapsepõlve

Mine uudishimuga oma lapsepõlve uurima. Selgita välja, mis on juhtunud, milliseid olukordi oled lapsena kogenud, nii meeldivaid kui ka ebameeldivaid. Püüa saada võimalikult tõepärane pilt oma lapsepõlvest. Vaata lapsepõlvefotosid, meenuta, lase asjadel meelde tulla, olgu need siis millised tahes. Vestle oma lapsepõlvesõpradega, õdede-vendade, vanemate, nõbude, onude, tädide või vanavanematega. Raamatu lisas on kirjeldatud teraapiaseansil kasutatud kujutlusmatka lapsepõlve — seegi võib aidata sul meenutada oma lapsepõlve juhtumusi.

Loe veel

Võid küsida teistelt, millisena nemad sind mäletavad, mida te olete lapsepõlves koos teinud, küsi, mida teised sellest ajast mäletavad. Küsi oma vanematelt, kes käisid sinu sünnipäevadel, kus käisite suvel matkamas, kuidas said sa koolis hakkama. Räägi alustuseks tavalistest, argistest juhtumitest. Ole oma vanematega vesteldes ettevaatlik, ära hakka neid süüdistama. Sondeeri, kas nad on valmis rääkima sinu ebamugavatest elamustest.

Õed-vennad on võinud asju eri moel kogeda, ära hakka nende elamuste pärast vaidlema. Kui teistel on tahtmist rääkida, siis räägi nendega, aga ära sunni teisi või ennast millekski selliseks, milleks pole valmidust. Pea meeles, et see, mida teised sulle räägivad, iseloomustab nimelt neid, nende kogemusi ja seda, mida nad on oma elus läbi teinud. Teiste räägitu ei ole ainus nägemus olukorrast. Eesmärk ei ole kellegagi tüli norida, vaid rahulikult rääkides eri allikatest teavet koguda. Kogu uudishimulikult teavet, eelkõige tõsiasju, ja moodusta toimunust oma nägemus.

Järgmiste küsimuste abil peatu, et korralikult oma lapsepõlve üle järele mõtelda. Kuidas sa oma lapsepõlve kirjeldaksid? Mida sa sellest kirjutaksid? Mis sõnadega iseloomustaksid ema, isa, vanemate paarisuhet, iseennast või õdesid-vendi? Mis oli sinu lapsepõlves kõige halvem? Mis oli kõige parem? Millest kõige rohkem ilma jäid? Mida said ülearu? Kust said turvatunnet ja lohutust, kui kartsid või olid õnnetu? Kumb vanematest on sulle lähedasem, miks? Kas lapsena kaotasid kellegi lähedase inimese? Milliseid probleeme oli su vanemate paarisuhtes? Millised olid vastastikused suhted peres?

Kuidas väljendati tundeid? Kui sa olid kurb või vihane, kuidas siis käitusid? Mille pärast sa lapsena muretsesid? Kellele rääkisid oma muredest? Milline oli su lapsepõlvekodu atmosfäär? Millised olid kodused reeglid? Kuidas sind karistati? Kas sind ähvardati karistamisega või hülgamisega? Oli sul palju sõpru, mäletad nende nimesid? Kas sind kiusati või tõrjuti eemale? Kuidas suhtusid sinusse õpetajad, naabrid või sugulased?

Kuidas on lapsepõlveelamused sind kujundanud? Milline vanem tahad sa olla oma lastele? Mida tahad teha teisiti kui sinu vanemad? Mis on sinu kõige toredam lapsepõlvemälestus? Milliseid mälestusi tahad tekitada oma lastele?

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare