Mida teha, et homne oleks veel parem? Sille Martma jagab väärt mõtteid, mis muudavad elamise kergemaks

 (1)
Mida teha, et homne oleks veel parem? Sille Martma jagab väärt mõtteid, mis muudavad elamise kergemaks
Foto: Artem Bali/Unsplash

Me kõik tahame oma elu mingis suunas arendada ja paremaks muuta. Kõigil meist on mingid eluvaldkonnad, mida me soovime muuta — tervis, kaalunumber, töö/karjäär, suhted, hobid jne. Mõnikord teeme endale isegi liiga sellega, et sunnime end tegema midagi, mida arvame, et peaksime tegema või kuhu peaksime jõudma.

Järgmisena jagan sinuga mõningaid mõtteid, mida oma 30 eluaasta jooksul taibanud olen, et see elamise värk natukene kergem ja mõnusam oleks. Ja pea meeles, kõike seda ei pea oma ellu korraga sisse panema. Haara kaasa see, mis kõige rohkem kõnetab ja alusta sellest.

1. Mõista seda, et sa oled täiuslik oma ebatäiuslikkuses. Täiuslikkust ei eksisteeri, sest iga inimese silmis hõlmab see midagi muud. Kelle jaoks on erinev kaalunumber, pangakonto suurus või laste arv. Oluline on hakata taipama, et see, mis teeb meid teistest erinevaks ja n-ö ebatäiuslikuks, on see, mis teeb meid eriliseks ja seeläbi ka täiuslikuks. Täiuslik tähendab, et meil on kõik olemas. Me oleme täius! Nii kaua, kui sa elad, oled sa täiuslik oma “ebatäiuslikkuses”.

2. Ühtegi toitumisstiili ei leidu, mis sobiks kõigile. Igal inimesel on oma n-ö dieet, millele võiks lausa oma nimetuse panna: “Sille dieet”. Oluline on pärast söömist oma keha kuulata ja märgata, kas olla on hea või ebamugav; kas nahk läheb rasuseks ja tekivad punnid; kas tekib unisus jne. Need pisikesed keha märguanded on need, mis viivad sind sinule sobiva toitumisstiili juurde. Mitte see, mida ütlevad meedias kajastatavad artiklid või nõustaja. Kuula ja ole avatud ka neile soovitustele, kuid otsuse, mis sulle sobib, saad sa teha enda kehatunde, mitte kellegi ettekirjutuse järgi.

Seotud lood:

3. Naudi hetke ja ole hetkes. Olgugi, et see fraas on üleleierdatud, ei vähenda see selle tähtsust. On põnev vaadata, kui inimesed, kellele on öeldud, et neil on vähe aega elada, hakkavad maailma teistmoodi nägema. Ka sääsehammustus võib õnnest nutma ajada, sest nad märkavad elus olemise erilisust ja võlu. Jah, meie ümber on igas mõttes kiire tempoga maailm, aga see ei tähenda, et meil peab kuhugi kiire olema. Naudi roosat päikeseloojangut ja mööduva auto vee pritsimist su riietele, sest sa ei pruugi enam kunagi seda kogeda. Selline mõtlemine teeb iga kogemuse positiivseks.

4. Õpi “ei” ütlemist. Inimesel on loomuses tahta teisele inimesele head. Tihtipeale teeme asju enda vabast ajast või enda heaolu ohverdades selleks, et teisel inimesel oleks hea olla, märkamata, et endale jääb halb tunne sisse. Kui me niimoodi tegutseme, ei tee me tegelikult kellelegi head, sest lõpuks oleme ennast lihtsalt energiast tühjaks tõmmanud ja ei saa ka teiste ellu panustada. Kui su sisetunne ütleb, et sa tegelikult tahaksid öelda “ei”, siis tee seda. Sa ei pea vabandama või põhjendama (aga tee seda, kui see sulle parema tunde tekitab). Oluline on, et sul oleks otsust langetades hea tunne.

5. Õpi “jah” ütlemist. See oskus on väga oluline selleks, et enda ellu luua ja tuua midagi uut, mis võiks meie reaalsuse hoopis pahupidi pöörata ja seda ka heas mõttes. Meil on aeg rohkem öelda “jah” nii, nagu teevad seda lapsed. Nende jaoks on kõik põnev, mis on uus. Täiskasvanud armastavad turvalisust. Selles mugavas kohas me aga ei kasva ega arene ning see ongi ju tegelikult elu mõte — kogeda võimalikult palju erinevaid asju ning seejuures seda nautida. Siinjuures on ka oluline, et me ei tunneks end survestatud tegema asju, mida teised teevad, aga et me julgeksime öelda “jah”, siis kui mõistus ütleb “ei”, aga hing karjub uutest võimalustest.

Nende viie arusaamani olen ma jõudnud tegelikult päris pika aja jooksul. Ei olnud nii, et ma päevaga kõike taipasin. Ja olgugi, et need ei ole tegelikult uued ideed, vajavad need (ka minul) kordamist seni, kuni inimene need omaks võtab (või ei võta ja see on ka okei). Iga-aastase VaimuKeha konverentsi ja tervisemessi korraldamine on mind väga palju nende arusaamade kujundamises aidanud. Sest et nagu öeldakse — terves kehas terve vaim ja vastupidi!

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare