Oluline teada: kui oled kogenud neid kümmet asja, oled väga kõrges depressiooni haigestumise ohus!

 (15)
Oluline teada: kui oled kogenud neid kümmet asja, oled väga kõrges depressiooni haigestumise ohus!
Foto: Anni Õnneleid

Depressioon ei ole pelgalt paha tuju, kurbus või üksindustunne — see on raske ja pikalt kestev meeleoluhäire, mis võib tabada igaüht. Eriti suures ohus on need, kelle elus on juhtunud kas üks või mitu asja alljärgnevast loetelust!

1. Kohanemine

Suured muutused elus (kolimine, töö, lahutus vms) võtavad aega, kirjutab The Daily Net. Inimesed kohanevad muutustega erinevalt — mõnel läheb see kiiremini ja valutumalt, teine aga elab kõiki muutusi väga raskelt üle. Neile mõjuvad eriti karmilt just emotsionaalsed muutused nagu lahutus või sõbrast ilma jäämine, ka teise linna kolimine võib üsna valusalt tunda anda.

2. Kaotus

Surmauudiseid on kõikidel väga raske taluda, aga mõne inimese jaoks võib lähedase kaotus tõsise depressiooni kaasa tuua. Kallima, vanema, lapse või sõbra kaotusest tekkiv kurbus võib üle minna depressiooniks, kui sellega õigel ajal ja õigel viisil ei tegeleta.

3. Melanhoolia

Melanhoolikud ei funktsioneeri normaalselt. See on raske meeleoluhäire, mis võib mõjutada inimese kõnet ja segada normaalset ja ratsionaalset mõtlemist. Melanhoolne depressioon on laiapõhjaline depressioonivorm, millega tuleb põhjalikult tegeleda.

Seotud lood:

4. Valu/haigus

Inimesed, kes on krooniliselt või pikalt haiged või peavad valu kannatama langevad üsna tihti depressiooni. Paranemislootuseta haigetel on see protsent arusaadavalt veel suurem. Valust tingitud depressiooni peapõhjus on abituse- ja lootusetusetunne, mis lõpuks depressiooniks kuhjub.

5. Sünnitusjärgne

Rasedus ja sünnitus viivad hormoonid tasakaalust välja, lisandub veel sünnitusstress ja paanika imikuga igapäevatoimetusi tehes — kõik see sillutab teed sünnitusjärgsele depressioonile. Õnneks on hakatud sellest järjest rohkem rääkima ning enam ei ütle keegi (loodetavasti), et tegu on nõrkade naiste poolt välja mõeldud haigusega.

6. Aastaajad

Eriti ilmutab see depressiooniliik ennast sügisel pimeduse ja külma saabudes, kui eluandjad päike ja soojus on kadunud. Aga see ei ole rusikareegel — on inimesi, kes tunnevad end eriti kehvasti just kevadel õite puhkemise ajal või suvisel rannahooajal.

7. Trauma

PTSD ehk Post Traumatic Stress Disorder ehk traumajärgne stressihäire on tõsise trauma üle elanud inimeste seas väga levinud. Enim seostatakse seda sõduritega, kes on näinud kohutavat surma, aga selle võib esile kutsuda ka autoavarii, vägistamine, tulistamine vms raske trauma.

8. Privaatsus

Inimesed, kes on pealtnäha rõõmsad ja eluga rahul, võivad peita oma depressiooni sügavale enda sisse nii ära, et keegi aru ei saa, kui tõsine probleem neil tegelikult on. Nad tunnevad, et keegi neid ei mõista, mistõttu ei ole ka mõtet oma tundeid jagada. See seltskond on kõige plahvatusohtlikum ja väga kõrge suitsiidiriskiga, sest keegi nende muredest ei tea ega saa neid seetõttu ka aidata.

9. Iseloom

Kui inimene ei ole iseendaga sber ning ei ole suutnud oma õiget mina üles leida, on see tegelikult stressi esimene märk. Ta ei saa aru, miks ta just nii mõtleb ja ütleb, ta ei tule oma emotsioonidega toime ja lõpuks võib ta täielikult enesesse sulguda ja kõik teised enda ümbert minema tõrjuda.

10. Läbikukkumine

Lein ja läbikukkumine tekitavad üsna sarnase depressiooni, aga läbikukkumisele lisandub veel enesesüüdistamine kehva esituse ja lein kaotatud töö või karjääri pärast.

Tuletame meelde, et kui märkad kas endal või oma lähedasel märke depressioonist, palun võta kiiremas korras ühendust spetsialistiga! Kindlasti ära jää üksi põdema ega tunne valehäbi, sest depressioon on tõsine haigus, millesse tuleb tõsiselt suhtuda ja mis ei lähe niisama üle!