Psühhiaater: näen paljusid väikseid poisse, kes oma ema peale koledasti karjuvad, sest nad on õppinud seda oma isalt

 (105)
Laste Vaimse Tervise Keskus
Foto: Andres Putting

Tallinna vaimse tervise keskuse juhataja Anne Kleinbergi sõnul laastab perevägivalla nägemine last väga. "Lapsed on üha enam kimpus ka söömishäirete ja depressiooniga, söömishäire saab tihti alguse lähedase inimese tehtud märkusest," ütleb ta Pealinnale antud intervjuus.

Kas vanem peaks olema noorele pigem sõber või autoriteet?

Kui kahe vahel valida, siis pigem autoriteet. Aga see autoriteet ei tähenda seda, et on mingisugune inimest alla suruv ja alandav autoriteet, vaid see on vanem, toetav, mõistev. Autoriteet peab olema väärikas, toetav, ja miski ei ütle, et ta ei tohi olla sõbralik.
Aga sõber on sõber ja vanem on vanem. Kui vanem on liiga liberaalne, siis on lapsel ebaturvaline olla. Ta tunneb, et peab ise kogu aeg võtma vastutust asjade eest, millest ta tegelikult midagi ei tea.

Viimasel ajal on meedias tõstatatud ka vägivaldsete noortekampade probleem — miks muutuvad noored vägivaldseks?
See on sama, et kui inimest ei ole õpetatud, kuidas oma tunge ohjeldada, kuidas teha õigeid valikuid, siis ta muutubki metsikuks. Metsikust tuleb kasvatamise käigus piirata, et inimesel oleks seesmine häbi, mis teda pidurdab. Pidurdab teisele haiget tegemast, pidurdab varastamast, solvamast, alandamast. See on tegelikult kasvatuse ja järelevalve küsimus. Lihtsalt mõnda inimest on vaja rohkem ja teiste abiga kasvatada.

Mida noored kambast ja kambahierarhiast saavad, millest neil muidu vajaka on?

Seotud lood:

Puberteedis inimene niikuinii tahab kampa — ta tahab kuuluda gruppi. Grupi me valime selle järgi, millised on meie hoiakud ja tõekspidamised. Kui need on sellised õhemapoolsed, siis me valimegi endale kuritegeliku grupi — ma saan sealt turvatunnet, toetust, imetlust, alati olemasolu. Need on need kohad, mis tihti kodus puudu jäävad. Kui ma teen valiku, et olen ainult grupis, kodus enam ei taha olla, siis järelikult ei saa ma kodust tunnustust, toetust, turvalisust ja tähelepanu.

Kuidas neid noori päästa saab? Kas aitavad karmimad karistused?

Mõnda aitab karmim karistus, aga enamasti aitab soe sõna ja veenmine paremate valikute poole. See valik peab last ka motiveerima. Ta peab tundma, et see on talle jõukohane. Ta ei saa astuda kellegi teise suurtesse saabastesse, mis talle ei sobi või tunduvad jube vanamoodsad.

See peab olema väga arukas ja emotsionaalselt intelligentne motiveerimine, et inimene tunneb, et nad ei taha mulle halba, et see, mida nad pakuvad, on põnev.

Tegelikult peaks seest leidma üles tunde, et ma olen parem, kui see kole käitumine ehk ma olen midagi enamat väärt. Nende nuppude peale vajutades saab väga paljusid noori panna oma hoiakuid muutma. Seda saavad teha ka vanemad — kui nad eneseusu tagasi saaks ja oma piirid paika, siis väga paljud suudavad seda ise teha. Aga lapsel on vaja tugevat tagalat. Kui laps on nii metsikult käituma hakanud, siis enamasti ta läheb iga teise lause pealt tülli. Suhet tuleb kõvasti taastada, et vanem oleks tõesti sõbralik autoriteet, keda laps tahab kuulata.

Väga tihti on teismelisel vanemaid raske kuulata, ta peab ennast neist eraldama, leidma uued ideed ja autoriteedid.

Ei ole patt, kui see, kes suudab last ümber veenda ja õigele teele juhatada, on professionaalne lastekaitsetöötaja või psühholoog.

Kas olete ka laste vaimse tervise keskuses kambanoortega kokku puutunud?

Jah, muidugi. Meile satuvad kogu aeg sellised lapsed ravile — kas siis sellepärast, et nad ei käi koolis, või on nad tahtnud endale viga teha. Ma tunnen väga hästi Tallinna kambanoori.

Kas saaksite ehk mõne konkreetse noore loo rääkida?

Räägin poisist, keda nägin ühel konverentsil, ta oli siis juba 20-aastane. Ta tuli ise minuga rääkima ja ütles, et nemad on teisel konverentsil oma firmaga väljas. Kunagi ta oli aga selline, et ei taha ma teiega rääkida, olete tobedad, ma ei kavatsegi muutuda, õppimine ei ole oluline, narko on lahe.

Konverentsil rääkis ta mulle, et tema firmal läheb hästi ja et ta tahab oma haridust korda saada — ta on käinud vahepeal õhtukoolis ja kõik muud sellised arukad noore inimese asjad. Et “nüüd mul on seda haridust vaja, ma olen edukas firmaomanik ja on piinlik, kui mul haridust pole”. Väga adekvaatne jutt.

Kui suur probleem on perevägivald?

Väga suur. Perevägivald üksteise peale karjumisest kuni üksteise löömiseni. Täiesti tavaline probleem.

Loe veel

Kuidas mõjub lapsele vägivalla pealtnägemine?

Selline asi on talle väga laastav. See laastab lapse psüühikat, kuni selleni, et ta jääb sellest haigeks või temast saab ise väärkohtleja. Kui see kinnistub tema peas, et selline käitumine on tavaline, inimesed nii teevadki. Ma näen paljusid väikesi poisse, kes oma ema peale koledasti karjuvad ja neile rumalasti ütlevad, sest nad on õppinud seda oma isalt.
Mõni ema ei lähe kunagi vägivaldsest alkohoolikust lahku. Mõned aga lähevad ja üritavad jälgedega hakkama saada.

Kas see isa näeb, kuidas poeg emaga käitub?

Ta näeb, ja seda on huvitav kõrvalt jälgida — kuidas mehed siis oma poja käitumist pealt vaatavad. Nad tegelikult aduvad, et see on nende enda käitumisega seotud. Aga nad on nii pusas ise ehk jonni, trotsi ja ängi täis. See, et selline inimene paugupealt muutuks, ei tule küll välja. Ent kui see mees on siia minu tuppa jõudnud, on ta juba austamist väärt, sest paljud ju ei tuleks.
Need, kes tulevad oma lahutatud abikaasaga kaasa, et oma poegade heaks midagi ära teha, on väga vinged mehed. Mehel on raske tulla abi paluma, oma trotsist ja veendumustest rääkima. Kui ta seda teeb, on ta juba lootusrikas. Lastel on väga oluline näha, et ema ja isa üritavad midagi muuta.

Loe pikemalt Pealinnast!

Laste vaimse tervise keskus ehk LVTK kuulub Tallinna lastehaigla koosseisu ja asub aadressil Tervise 28. Info psuhhiaatriakliinik@lastehaigla.ee või tel 678 7401 (ka registratuur). Psühholoogi ja logopeedi vastuvõtule pääseb perearsti saatekirjaga, psühhiaatri juurde ilma saatekirjata.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare