Psühholoog annab nõu: mida teha ja kuhu pöörduda, kui märkad sotsiaalmeedias enesetapumõtete või elutüdimusmärkidega postitust?
Sel nädalal tähistatakse nii Eestis kui mujal maailmas suitsiidiennetuspäeva. Mida teha, kui märkad sotsiaalmeedias oma sõpra või tuttavat postitamas enesetapu- või elutüdimusmõtteid? Soovitusi jagab Anna-Kaisa Oidermaa, Peaasi.ee kliiniline psühholoog ja tegevjuht.
Peaaegu alati eelnevad suitsiidikatsele selged ohumärgid. On üsna tavapärane, et internetis postitatakse nii pilte kui tekstilisi sõnumeid oma igapäevastest tegemistest ja erilisematest hetkedest sõprade ja perega, kuid mõnikord kasutatakse sotsiaalmeedia platvorme ka oma mustade mõtete väljendamiseks. Mida teha, kui märkad sõpra või tuttavat postitamas enesetapu- või elutüdimusmõtteid?
Kui näed postitust, kus sõber kirjutab suitsiidimõtetest, et ei taha enam elada, või vihjab muul moel oma mustadele mõtetele:
- Kirjuta talle sõnum ja anna teada, et märkasid postitust ja hoolid temast. Proovi aru saada, mis teda selliste mõteteni on viinud ja julgusta abi otsima. Võta sõbra mõtteid tõsiselt, kuula teda ja hinda realistlikult enda võimalusi abi osutamiseks.
- Helista ja küsi, mis sinu lähedase elus toimub ja kas saad kuidagi toeks olla.
- Kui tead postitajale lähemaid inimesi, võta nendega ühendust ja arutage omavahel, kes mida edasi teha saab.
- Tõsiselt sekkumist vajavates olukordades teavita politseid numbril 112.
- Võta ühendust veebikonstaabliga: https://www.facebook.com/veebikonstaabel.maarja/ või https://www.facebook.com/veebikonstaabel.andero
- Teavita postitusest Facebook’is https://www.facebook.com/help/contact/305410456169423 ja Instagramis https://help.instagram.com/388741744585878 Mõlemad kanalid võtavad sõbraga ühendust ja pakuvad abi otsimiseks võimalusi.
Kui kõhkled, siis tegutse — see võib päästa elu.
Müüt, et kui inimene on otsustanud end tappa, teeb ta seda nii ehk ei naa, ei pea tegelikult paika. Õigeaegse märkamise ja abi korral on võimalik raskest olukorrast osaliselt või täielikult välja tulla. Abi aitavad saada ka Peaasi.ee e-nõustajad, täpsemalt saab lugeda siit: http://peaasi.ee/kysi-noustajalt/.
Muud kiired võimalused abi saamiseks:
Eluliin: 6558 088 (eesti keel), 655 5688 (vene keel) (igapäevaselt kl 19-07)
Psühholoogilise kriisiabi telefon: 6314300 (tööpäeviti kl 9-20)
Usaldustelefon: 126 (eesti keel), 127 (vene keel) (igapäevaselt kl 19-23)
Lasteabi: 116111 (24h)
___
Või pöördu erakorralisele vastuvõtule:
Psühhiaatriakliiniku valvetuba Tallinnas: 6172 650 (24h) Paldiski mnt 52
Psühhiaatriakliiniku valvetuba Tartus: 731 8764 (24h) Raja tn 31
Psühhiaatriaosakonna valvetuba Pärnus: 516 0379 (24h) Ristiku tn 1
Psühhiaatriakliiniku valvetuba Viljandis: 435 4255 (24h) Jämejala, Pargi tee 6
Erakorralise meditsiini osakond Narvas: 357 1795 (24h) Haigla 1
Erakorralise meditsiini osakond Ahtmes: 331 1074 (24h) Ahtme mnt 95
___
Kiirabi: 112 (24h)
