Puust ja punaseks: mis põhjustab tööstressi ja miks see haigus nii paljusid puudutab?

10 oktoobril on ülemaailmne vaimse tervise päev, mis seekord võrab fookusesse tööstressi — mõiste, mille sisu on tuttav ilmselt paljudele eestlastele, kuid mida veel täpselt endale teadvustada ei osata. Arstikeskus Qvalitas peaarst dr Toomas Põld selgitab lahti, mida tööstress tähendab, kuidas sellest hoiduda ja mida teha siis, kui tunned, et nüüd ongi see hetk käes, kui enam ei jõua.

Tööstress — mis see üldse on ja kuidas ma saan aru, et mul see on?

Tööstressi käsitletakse pingeseisundina, mis tekib, kui inimene tajub vastuolu töökeskkonna poolt esitatud väljakutsete ja oma toimetulekuvõimaluste vahel. Tööstress tekib, kui töökoha liiga suured nõuded ületavad töötajate suutlikkuse. Peale vaimse tervise probleemide võivad pikaajalise stressiga töötajatel tekkida rasked füüsilise tervise häired, näiteks südame-veresoonkonna või luu- ja lihaskonna haigused.

Stressis inimesele on sageli omased mitmesugused riskikäitumised, sh:

• suitsetamine;

• liigne alkoholitarbimine;

• narkootikumide tarbimine;

• vähene liikumine;

• ebatervislik toitumine.

Stressis inimene ei suuda puhkehetkedest rõõmu tunda ja tekivad ka keskendumisraskused — filmide vaatamisel või raamatute lugemisel ei lähe süžeega kaasa.

Kui levinud nähtus see üldse on?

Euroopa Liidus kannatab 28% inimestest tööstressi käes, postsovetlikes riikides on see protsent suuremate muudatuste tõttu tööelus suuremgi. Eestis on see tõusvas trendis, kuna tehnoloogia töökohtades uueneb jõudsalt. Uute arvutiprogrammide kasutuselevõtt tekitab esialgu ebakindlust ja saamatuse tunnet, millega kaasneb enesehinnangu langus, uute töövõte ja aparatuuriga töötamise õppimine läheb noorematel töötajatel kergemini kui vanematel, mis õõnestab vanematel töötajatel eneseusku. Tööülesannega toimetulek on häiritud — see võib olla sagedaseks stressi põhjustajaks.

Mis on tööstressi sagedasemad põhjustajad?

Neid tegureid on palju. Näiteks:

•ülekoormatus tööl või kodus;

•töö ei vasta õpitud oskustele ja võimetele;

•ametialaseks arenguks ja karjääri tegemiseks puuduvad võimalused;

•töö käigus ei jagata soovitud määral tähelepanu ja tunnustust;

•töö pole piisavalt iseseisev, liiga palju on kontrolli ja liiga vähe iseotsustamise õigust;

•kelleltki pole loodetud toetust ja abi oodata;

•ebaterve õhkkond — ei usaldata, intriigid, karm konkurents jne;

•segased rolliootused — pole selge, mida oodatakse ja nõutakse;

• liiga suur vastutus;

•füüsiliselt ebamugavad tingimused.

Kuidas tööandjad suhtuvad tööstressi,? Mõistavad nad seda mõistet üldse ja saavad aru selle tõsidusest? Või pigem on suhtumine nagu teistessegi vaimsetesse probleemidesse, et seda justkui ei ole olemas?

Suhtumisi on erinevaid. Viimastel aastatel on sellele juhtinud tähelepanu Tööinspektsioon ja loonud ka teabe- ja infomaterjale tööstressi kohta. Meil on kogemusi asutustega, kus käib kord nädalas asutuses psühholoog ning töötajad saavad töö ajast anaonüümselt käia psühholoogi juures vestlustel. Tööviljakus on nendes asutustes kasvanud ja töösuhted paranenud. Sageli pole aga stressi põhjuseks töötingimused vaid igapäevased kodused probleemid, mis tahest tahtmata käivad inimestega tööl kaasas. Välja on toodud raskelt haigete hooldamine kodus, puudega laps kodus, laste sõltuvusainete tarbimine.

Mida ma saan ise teha tööstressi ennetamiseks?

Ise saab palju ette võtta selleks, et tööl oleks hea käia.

• anda tööandjale teada, kui vajad lisainfot või koolitust;

• kui tööülesannetes või vastutuses jääb midagi selgusetuks, siis täpsustada seda otsese juhiga;

• juhtida tööandja või töötajate esindaja tähelepanu suurtele riskidele töökeskkonnas või töökorralduses;

• osaleda aktiivselt riskianalüüsi protsessis — täita anonüümseid küsitlusi töökorralduse ja vaimse tööatmosfääri osas või võtta osa intervjuudest;

• kui töökohal tuleb ette kiusamist või ahistamist, rääkida sellest kindlasti kellegagi, keda võib usaldada — oma otsese juhi, kolleegi või personalitöötajaga -, ning säilitada tõendid (e-kirjad, tunnistajate ütlused) võimaliku hilisema vaidluse tarbeks;

• hoolida endast, jälgida enesetunnet ning kontrollida regulaarselt tervist;

• kui tunned, et ei tule toime ning vajad ajutist lisatuge või individuaalset töökorraldust, siis rääkida sellest tööandjaga;

• pakkuda kolleegidele tuge tööprobleemides ning võtta ka ise vastu abi, kui seda vaja on.

Tööstressist jagu saamiseks tuleb endale lihtsalt teadvustada tööstressi sümptomeid ning hakata nendega tegelema. Iseenda säilitamiseks on vaja sellega alustada võimalikult vara, sest tööstressi tagajärjel on südameveresoonkonnatõved, kõrge vererõhk ja mao-ja kakstesisõrmiku stress-haavand kerged tulema. Nende haiguste puhul ei saa end ise enam aidata, siis tuleb nõu otsida arstilt.

Mida saab tööandja teha töötajate stressi ennetamiseks?

Nii nagu stressi tekkemehhanismid on alati individuaalsed, sobivad ka iga organisatsiooni ja olukorra jaoks erinevad stressi ennetavad ja vähendavad meetmed. Tegevuste plaanimisel tuleks silmas pidada, et alati on tõhusam ja odavam ennetada probleemi organisatsiooni tasandil hea juhtimise ja töökorralduse abil. Kus aga riske täielikult vältida ei saa, võivad kasulikuks osutuda riskirühmadele või juba stressis töötajatele suunatud meetmed. Igal juhul on abiks:

• töötajatele koolituse korraldamine pingelistes olukordades toimetulekuks;

• keskastmejuhtidele koolituse korraldamine alluvate stressiga toimetulekuks ja nende abistamiseks;

• töötajate tervislike eluviiside (nt liikumisharrastuste) soodustamine;

• võimaluste loomine suhtlemiseks ja üksteise toetamiseks.

Mida soovitaksite tööandjatele selleks, et nende töötajatel oleks hommikuti hea meel tööle tulla ning selline mõiste nagu tööstress üldse päevakorda ei tõuseks?

Võimalusel käia iga töötaja juurest läbi ja öelda “Tere” ning küsida, kas tuju töötamiseks on hea ja kodus on kõik korras. Mõelda välja mingi positiivne rituaal, millega tööpäeva alustada, kasvõi 5 minutise üldise kohvi joomisega. Julgustada ja kiita töötajaid! Panna tähele inimeste välimuses positiivseid muutusi ja neid mainida. Kontoritesse võimalusel tuua tööle lemmikloom, kes töötegemist otseselt ei segaks, aga kellele töötajad kasvõi korra päevas pai teha. Vajadusel leida mõni psühholoog, kes vahel käiks töötajatega individuaalselt vestlemas.

Mida teha siis, kui ma tõesti tunnen, et mul ongi tööstress? Millised peaks olema esimesed sammud paranemise poole?

Siis tuleks kindlasti minna psühholoogi konsultatsioonile, et kaardistada põhjused.

-Kuidas tööandjaga üldse rääkida sellest, et mul võib olla tööstress ja ma tahaks haiguslehte võtta/koju jääda? Kas tööandja peab võimaldama töötajale puhkust või kergemat tööd, kui töötaja on sellise teema üles võtnud?

Kõik oleneb tööandja võimalustest. Peaks kõigepealt uurima, kas ka teistel töökaaslasetel on sarnane seisund. Vestelda töökeskkonna volinikuga privaatselt. Koju jäämine ei lahenda probleeme vaid sageli lihtsalt lükkab need edasi. Vaagida, kas antud töö on ikka sobilik ja uurida Töötukassast kursusi ja võimalusi uue töökoha leidmisel. Psühholoogilistes probleemides ei ole sageli ainult tööandja süüdi, peaks ennast analüüsima, uurima, kuidas sa ise tundud kolleegidele. Mitte üle pingutada stressist rääkimisega, vaid rääkida ka töörõõmudest!