Talvemasendus on meie laiuskraadide probleem. Eestis kasutatav haiguste klassifikatsioon ei lase seda häiret eraldi diagnoosida ning levimust meil ei ole täpsemalt uuritud, kuid teiste maade andmete põhjal võib järeldada, et tõsisema talvemasenduse all kannatab vähemalt kaks protsenti täiskasvanutest. Ühendkuningriikide andmed viitavad sellele, et levimus on äkki veelgi suurem. Reproduktiivses eas täiskasvanutest esineb häiret oluliselt rohkem naistel, vanemas eas olukord võrdsustub. Enamasti algavad sümptomid 20ndates eluaastates, On leitud, et ka geenidel on mõningane osakaal: inimestel, kel mõni lähisugulane kannatab talvemasenduse all, on haigestumise risk kõrgem. Lisaks võime hooajalise iseloomuga haiguse kulgu näha muudegi korduvate ja kroonilise iseloomuga meeleoluhäiretega inimestel. Võib arvata, et sageli jääb arstide poolt avastamata, et abivajaja meeleoluhäire on hooajaline. Ka korduvad suvised depressioonid on olemas, kuid üsna haruldased. Loomulikult on päris palju neid, kel talvisel perioodil on meeleolu lihtsalt kergelt halvem ning väsimust veidi rohkem.

Iseloomulik hooajalisele masendusele on igal sügisel ja talvel tekkiv kurvameelsus ning meeleolulangus, päevane väsimus, aktiivsustaseme langus, eemaletõmbumine sotsiaalsetest tegevustest, ärevus ja ärrituvus, töövõime alanemine. Sümptomite muster on igale inimesele individuaalne. Tüüpilisteks nähtudeks enamikul talvemasenduse all kannatavatel inimestel on suurenenud unevajadus, isu- ja kaalutõus, suurenenud magusisu ning süsivesikute vajadus, libiidolangus.

Päevavalgusel on oluline roll inimese meeleolu ja käitumise regulatsioonis ning siin peitubki talvemasenduse põhjus. Valgus reguleerib käbinäärme hormooni melatoniini eritumist, mis omakorda on keerulises seoses meeleolu mõjutavate närvisüsteemi ülekandeainetega, näiteks serotoniiniga. Melatoniiniretseptorite kaudu toimub ärksuse ja une ning ööpäevarütmi regulatsioon, Teadmised talvemasenduse tekkemehhanismidest lähevad hästi kokku sellega, et kevade saabudes ning päevade pikemaks muutudes hakkavad sümptomid taanduma. Talvemasendust põdeva inimese seisund võib paraneda ka soojamaa reisi ajaks. Mõnedel inimestel võib masenduse kadudes vallanduda kevadel või suvel isegi kergem maaniaepisood, sellisel juhul tuleb seisundit kindlasti arsti poolt hinnata.

Päikese kätte reisimine talviseks ajaks ei ole enamikul inimestel võimalik, kuid palju abi võib olla ka päevavalguse simuleerimisest vastavate valgusravi lampidega. Päevavalgusteraapia lampi kasutatakse enamasti hommikuti ning kui on võimalik muretseda seade koju, siis saab seda teha muude tegevuste kõrvalt. Lampi hankides tuleb vaadata, et seade oleks talvemasenduse raviks sobiva laia valgusspektriga ning meeldiva värvitemperatuuriga. Enamikus uuringutes ei ole leitud, et mingit kindlat värvi valgusel oleks parem toime, pigem võib liiga sinine või roheline valgus mõjuda silmadele ebameeldivalt. Ultraviolettvalgus ei ole talvemasenduse raviks vajalik ega soovitatav, Päevavalgusravi on üldiselt hästi talutav, harvaesinevaid kõrvaltoimeid (silmahädad, peavalud) saab leevendada valgustugevuse ning lambi asendi sättimisega. Valgusravist ei ole muidugi abi, kui inimene ei kasuta seda piisavalt pikka aega ning sageli. Soovitatav on võtta lamp käiku juba sügisel esimeste sümptomite tekkides. Mõned silmahädad võivad olla valgusravi suhtelisteks vastunäiustuseks, sellisel juhul tuleb arstiga nõu pidada. On ka ravimeid, millega kaasneb valgustundlike nahareaktsioonide oht. Ka muid valgusravi meetodeid kasutatakse, näiteks une viimastel tundidel päikesetõusu imiteerivaid valgusseadmeid.

Rohkem õues värskes õhus viibimisest, tervisespordist, tervislikust toitumisest on samuti abi. Hea oleks, kui ka töö juures, kus inimesed talvisel ajal viidavad ju suure osa päevast, oleks piisavalt valgust. Loodusravimitest on antidepressiivne toime naistepunapreparaatidel, millest võib abi olla ka kergema talvemasenduse puhul.

Raskematel juhtudel võib abi olla ka ravimitest. Antidepressantravi tuleb kindlasti kaaluda siis, kui depressioon on sügavam, mõjutab inimese tegutsemis- ja töövõimet oluliselt või kui sümptomid ei taandu täielikult ka suvisel ajal. Ka patsiendi soovid ning eelistused tuleb ravimeetodi valikul võtta arvesse. Igal juhul soovitame abi otsida!