Southamptoni ülikooli teadlased uurisid 15 nädala jooksul 93 joogaõpilast. Pärast harjutuste tegemist pidid osalejad täitma küsimustiku, kus muuhulgas taheti teada ka seda, kui palju nad seostavad ennast selliste lausetega nagu: “Ma saan tulevikus kuulsaks oma heategude pärast” või “Mul on kõrge enesehinnang”.

Seejärel värvati Facebooki kaudu 162 osalejat, kes mediteerisid nelja nädala jooksul. Neil paluti end hinnata näiteks selliste väidete kaudu: “Võrreldes teiste osalejatega olen mina eelarvamustest vaba”.

Tulemused tõestasid, et kuigi aegade algusest on püütud meile selgeks teha, et jooga ja meditatsiooni tulemusena pöördub inimese tähelepanu iseendalt teistele ja peamine suund, mida püütakse saavutada, on siiras isetus, siis tegelikult on asi hoopis vastupidi. Mida rohkem inimesed joogaga tegelevad ja mediteerivad, seda enesekesksemaks nad muutuvad. Meditatsiooni eesmärk ongi ju vaadata enda sisse, kuidas ise inimesena areneda ja ennast tundma õppida. Ehk siis — mina ise. Mida rohkem sa ainult endale keskendud, seda egoistlikumaks sa muutud, see on ju täiesti loogiline. Enesekindluse kasvades hakkavad mediteerijad ja joogatajad ennast teistest paremaks pidama — nad arvavad, et nad teavad rohkem ja nende hobi annab neile teiste, lihtsurelike ees, mingeid eeliseid. See muidugi ei vasta absoluutselt tõele.

Selle vastu ei vaidle keegi, et füüsilisele tervisele mõjub jooga väga hästi. Igasugune füüsiline aktiivsus, mh jooga, tugevdab immuunsüsteemi, vähendab stressi, leevendab depressiooni ja suurendab teadvelolekut. Nii et võimle aga edasi, kuid jälgi hoolega, et sa sealjuures liiga ninakaks ja ülbeks ei muutu!