Tööstressi käsitletakse pingeseisundina, mis tekib, kui inimene tajub vastuolu töökeskkonna poolt esitatud väljakutsete ja oma toimetulekuvõimaluste vahel. Mõningane tööalane pinge võib olla motiveeriv ja edasiviiv, kuid olukord on tõsine kui pinge on väga tugev või kestab pikaajaliselt ning toimetulekuressursse on vähe. Uues või pingelises olukorras, samuti suure koormuse korral, vallandub inimese kehas kohanemisreaksioon, mida nimetatakse ka stressireaktsiooniks. Lühikest aega saab organism pingega hakkama, aga töökeskkonnas esineva pikaajalise stressi puhul keha väsib ning tekivad vaimsed ja füüsilised tervisehäired. Näiteks seostatakse tööstressiga südame-veresoonkonnahaigusi, ainevahetushäireid, luu- ja lihaskonnavaevusi, ärevushäireid ja depressiooni ning ka pahaloomulisi kasvajaid

„Oma osa tööstressi tekkimises on Eestis kehtival korral, mille järgi kolme esimese haiguspäeva eest hüvitist ei saa. Inimesed ei saa endale haiguspäevi lubada, sest see võtab nende palgast üsna suure osa ära, ja nii käiaksegi haigena tööl edasi. Esmalt mõjub see muidugi halvasti tervisele, mis on samuti üks stressi põhjuseid," sõnas Qvalitas Arstikeskuse peaarst dr Toomas Põld.

Organisatsiooni jaoks tähendab läbipõlenud töötaja eelkõige kehvasid töötulemusi ja raisatud ressursse. Samuti madalat pühendumist organisatsiooni ja selle eesmärkide suhtes ning kõrget tööjõuvoolavust. See kõik kokku on kaotatud tulu.

„Eks ettevõte saab omalt poolt vastu tulla ja pakkuda näiteks tasustatud tervisepäev, mõned päevad aastas ei tohiks ettevõtet märkimisväärselt vaesemaks teha. Inimesed aga saaksid rahulikult kodus ennast ravida ja mitte muretseda sissetuleku pärast. Aga oma tervise eest peab seisma ka inimene ise, kõike ei saa tööandja ära teha. Kui on lõunapaus, tuleb endale väike puhkus ja eine lubada. Kui on puhkus, peab koos perega puhkama, mitte muretsema töö pärast. Kui töö- ja puhkeaeg on kenasti tasakaalus, siis üldiselt kimbutab ka stress palju vähem," lisas Põld.

Loe pikemalt: