Unearst kinnitab: meie geenidesse on sisse kodeeritud talveaeg

 (116)
Unemeditsiini selts soovib kellakeeramise viivitamatut lõpetamist
Unearst kinnitab: meie geenidesse on sisse kodeeritud talveaeg
Photo by bruce mars on Unsplash

Kui jutuks tuleb kellakeeramine, on alati hulk inimesi, kes väidavad, et neid see ei mõjuta üldse ja nad elavad kellaaja muutmise probleemideta üle. Aga tõsiasi on see, et me kõik oleme rohkem või vähem kellakeeramisest mõjutatud, kirjutab dr Heisl Vaher, 4 Kliinik unearst ja Eesti Unemeditsiini Seltsi president.

Tunniajase kellakeeramisega kohaneb keha 2 nädalat. Mis tähendab, et 2 nädalat enne kellakeeramist peaksime hakkama 5-10 minuti kaupa varem või hiljem magama minema (kellakeeramine toimub kaks korda aastas). Aga seda me ju ei tee ja tegelikult pole see ka lahendus.

Enim mõjutab kellakeeramine inimesi, kellel on unevõlg ehk kes magavad pidevalt liiga vähe. Kurb tõsiasi on aga see, et enamus elanikkonnast elabki unevõlas. Täiskasvanule on soovitatav magada keskmiselt 7-8 tundi öö jooksul. Laste unevajadus on kuni 10 tundi ja see küll väheneb murdeeas, kuid alla 8-9 tunnilise unega ei saa kooliõpilane normaalselt toime. Aga nagu öeldud enamus meist nii palju ei maga.

Kõigil, kes magavad pidevalt vähem kui tervislik, tekib unisus, tööefektiivsuse langus, vaimse võimekuse vähenemine, suurenevad riskid tööõnnetusteks, väheneb õppimisvõime, suureneb haigestumine südameveresoonkonna haigustesse jne. Tihti on unepuuduse põhjuseks suur töö- või õpikoormus, mille tõttu ei suudeta õhtul rahuneda, nutiseadmete liigne kasutamine, hiline magamamineku kellaaeg, varane koolialgus lastel, valvetöö lapsevanemal. Põrhjuseid on palju. Unevõlaga inimestel esineb rohkem ülekaalulisust, diabeeti ja südamehaigusi.

Seotud lood:

Kellakeeramine suurendab olemasolevat unevõlga veelgi. Eriti haavatavad on lapsed, kooliõpilased ja tudengid ehk meie ühiskonna tulevik. Võib küll tunduda, et kaks korda aastas paar nädalat pisut ebamugavust ja unisust tunda ei ole ju midagi hullu, kuid haigused, mida pidev unevõlg põhjustab on rasked ja isegi fataalsed.

Kellakeeramine tuleb lõpetada, aga siit kasvab ka kohe küsimus, kummale ajale jääda, suvisele või talvisele. Une-ärkveloleku rütm on geenidesse sissekodeeritud. Ja meie geenidesse on sisse kodeeritud talveaeg. See pole usu küsimus, meil on kellageenid! Olgu nimetatud näiteks geenid PER1, PER2, PER3, mis osalevad une-ärkveloleku rütmi reguleerimises.

Lisaks sellele saab uneärkveloleku rütmi parandada läbi regulaarse füüsilise aktiivsuse ja toidukordade ajastamise.

Ja nüüd nutiseadmetest ja magamaminemisest. Sinine- ja lühilaineline roheline valgus (400-570 nm), mida meie nutiseadmete ekraanid edastavad on üks peamine põhjus, miks peale õhtust e-lugeri või teleri vaatamist ei suudeta uinuda. Seega, õhtul vähemalt 30 minutit enne magamaminekut nutiseadmest ja telerist loobumine võimaldab normaalselt magama jääda. Põhjus on selles, et valgus petab aju ära, vähendades melatoniini teket ajus. Melatoniin on aga üks peamisi uinumist soodustavaid aineid meie kehas, mis mõjutab ka immunsüsteemi toimimist - normaalne une-ärkveloleku rütm võimaldab meil haigustele paremini vastu seista.

Levinud unehäired, mida kellakeeramine hoogustab on ühiskonnale suuri kulutusi ja inimesele kannatusi tekitavad unetus, liigunisus ja lühike uneaeg. Nimetatud häirete ühisosaks on liigne päevane unisus ja -väsimus, koos õhtuse uinumisraskusega, mis viib tihti unerohu tarvitamiseni. Uinutid on Eestis paraku väga hästi kättesaadavad esmatasandi arstiabis. Uinutite tarvitamine viib sageli tervisehäirete ja sõltuvuseni.

Heisl Vaher
Unearst

Eesti Unemeditsiini Seltsi president

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare