Viis nippi, kuidas muretsemine lõpetada ja elu nautida
Kõigepealt teeme selgeks, kas sa lihtsalt muretsed liiga palju või on tegu ärevusega.
Ärevusel ja murel on vahe:
Mure on spetsiifiline, ärevus pigem üldine.
Muret tunneme pigem oma peas, ärevust kehas.
Mure soodustab probleemi lahendamist, ärevus pigem takistab.
Mure tekitab mõõdukat stressi, ärevus aga suurt ja kõikehõlmavat stressi.
Mure põhjus on tavaliselt ratsionaalne, ärevus võib tekkida millal iganes ja misiganes põhjusel.
Muret on lihtsalm kontrolli all hoida kui ärevust.
Mure on ajutisem, ärevus pikaajaline.
Mure ei lämmata igapäevaseid tegevusi ja funktsioneerimist, ärevus aga küll.
Nüüd, kui sa tead, millega sul täpselt tegemist on, suudad sa paremini mõlemaga toime tullaja ennast kiiremini maha rahustada.
Kindlasti ei suuda sa päevapealt oma mõtteviisi muuta ja muretsejast no worries hipiks muutuda. Ja see ei ole ka vajalik. Aga suurema vaeva saad enda õlult küll maha lükata ning elu rohkem nautida, kui võtad kasutusele need viis nippi:
1. Küsi endalt: “Kas ma saan midagi teha?”
Kui vastus on “ei”, siis tegelikult ei ole ju üldse mõtet oma aega muretsemisele raisata. Kui sa ei saa midagi ette võtta, siis muretsemine ju ka ei aita sul olukorda parandada või asju sobivas suunas liikuma panna. Aga kui sul on võimalik asju siluda, kiiremini liikuma panna või parandada, siis just seda teegi. Igal juhul mõistlikum kui päevade kaupa põdeda ja end haigeks mõelda.
2. Planeeri endale muretsemiseks päevakavasse aeg
Kõlab jaburalt küll, aga usu, see toimib. 2011 Pennsylvania ülikoolis tehtud uuring näitas, et neljasammuline programm aitas inimestel muredega paremini toime tulla.
Neli sammu on:
Ütle selgelt välja, mis sulle muret teeb.
Planeeri oma päeva hetk, mil lubad end sellele murele mõelda ja sellega tegeleda.
Iga kord, kui tabad end väljaspool muretsemisaega selle probleemi peale mõtlemast, takista ennast ja meenuta endale, et tegeled sellega hiljem.
Kui planeeritud aeg kätte jõuab, kasuta seda produktiivselt ning püüa välja mõelda lahendusi ja viise, kuidas asi korda teha. Ja nagu enne öeldud — kui sa ei saa nagunii midagi teha, siis miks üldse aega raisata?
3. Praktiseeri teadvelolekut
Meditatsioon ja teadvelolekupraktikad õpetavad olukorraga leppimist ja rahulolu. Olukorraga leppimine ei tähenda alla andmist, vaid mõistmist, et asi on just selline, nagu ta praegu on, ning see annab sulle juurde jõudu ja energiat, et olukorraga paremini toime tulla ja leida viise, kuidas sellest kõige efektiivsemalt ja kasulikumalt välja tulla.
4. Hoia end tegevuses
Mida rohkem sul aega on, seda rohkem sa üle mõtled ka. Pühendu tööle, korista elamist, suhtle inimestega, vaata filmi vms - peaasi, et sul on kogu aeg huvitav ja ei ole aega valedele asjadele keskendumiseks.
5. Mine trenni
Trenn on number üks stressimaandaja. Nii et kohe, kui tunned, et mustad mõtted võtavad üle, mine õue, kõnni, jookse, mine rühmatreeningusse või jõusaali või tee kodus teleka ees harjutusi. Treening vallandab heaoluhormoone, mis pahad mõtted eemale peletavad.
Allikas: Power of positivity
