"Põgene, enne kui on liiga hilja!" Eestlanna hoiatab: lõpuks leiad end õnnetu, depressiivse, äreva ja tühjaks imetuna

Sel nädalal avaldasime noore naise dilemma, kes ei teadnud, kas jääda suhtesse või kiiresti põgeneda.

Loo kommentaariumis andsid naisele asjalikku nõu Naisteka lugejad, kellest ühe kogemusloo avaldame siin:

"Jah, see on väga suur ja rasvane punane lipp. Suutmatus oma kaaslast teistega (kaaslase lähedastega) jagada on nartsissistlik joon. Ta ei suuda taluda mõtet, et su elus on keegi veel ja tol hetkel pole ta tähelepanu keskpunktis.

Esmalt tulevad manipulatiivsed kauplemised, et sa kuhugi ei läheks. Loomulikult on argumendiks see, et ta lihtsalt armastab sind liialt ja igatseks liialt. Sa mõistad ja nõustud temaga. Järgmiseks hakkab ta ümber nurga aga samas ka piisavalt otse vihjama, et su lähedastest keegi ei paista tegutsevat sinu huvidest lähtuvalt, peale tema muidugi. Kui sa oleksid aga läinud siiski spaasse, siis oleks see miski, mille pärast edaspidi korduvalt sind karistada stiilis "vaata, millise nädalavahetuse mina sulle planeerida tahtsin, AGA mida sina tegid".

Siis hakkab ta ilmselt üles kerima mingeid mineviku sündmuseid, millest talle rääkinud oled ja mis peaks talle kinnitama, et tegelikult sind ei peakski usaldama. Ühel hetkel avastad, et su elu ainus eesmärk on teha oma kaaslane õnnelikuks ja hoida sellega kodurahu. Sest kui teda millegagi solvata, siis tuleb sellest suuremat sorti konflikt, milles sina loomulikult süüdi oled. Kui sa ise tunned, et panustad sinna suhtesse kõik, mis sul panustada on, siis kaaslane aga leiab mossitamishetkedel, et sa ei pinguta selle suhte nimel absoluutselt (taaskord hea näide su mittehoolimisest oleks siis see spaatripp, mille ta kindlasti välja toob).

Lõpuks sa leiad end mitme aasta möödudes õnnetu, depressiivse, äreva ja tühjaks imetuna. Sa soovid sellest suhtest lahkuda, kuid su eneseväärtus ja adekvaatne situatsioonihinnang on nii nullis, et sa usud ka ise, et peate minema lahku lihtsalt sellepärast, et sina pole piisavalt hea. Sel hetkel tärkab temas prints, kes väidab, kuidas ta nüüd lõpuks sai aru, mis teie suhtes valesti läks ja edaspidi teeks kõik teisiti. Ja ütleb, et nüüd on teil võimalus suurepäraseks suhteks, tema on valmis andma sulle uue võimaluse. Sa usud teda hetkeks, sest sa armastad teda väga ega kujuta selleks ajaks ettegi, et kedagi teist kunagi armastada suudaks. Sa tahad uuesti proovida, kuid nii, kui ta näeb, et sa lahkumineku osas pehmenema hakkad, tuleb endine mees tagasi ja hakkab sulle ette viskama kõike, mida sa valesti tegid, ja kirjeldab, milliseid kannatusi see talle põhjustas.

Kokkuvõttes oled õnnelik, kui sellest jamast üldse välja suudad rabeleda. Kui ka suudad, siis korjad oma tükikesi veel pikalt kokku. True story. Põgene, enne kui on liiga hilja. Mul lõpuks õnnestus ja hetkel olen õnnelikus ärevusvabas suhtes, kus keegi ei manipuleeri ega piira, elame ise ja laseme teisel elada. Esmalt tundus endalegi veider, et kas nii saab ka tõesti olla? Jaa, saab."

Loe ka: Oma suhte pärast muretsev naine: mees keelas mul teha midagi tavalist. Kas see ongi "punane lipp"?