1. Läbipõlemine pole stress.

Läbipõlemine võib kõlada suuresti nagu stress – see tabab sind, kui sa oled üle töötanud, ja need kaks on omavahel väga tihedalt seotud. Kuid on oluline teada vahet. „Stress tabab sind lühikeseks ajaks ja sel on kindlad põhjused,“ selgitab Therapetic'i vaimse tervise ekspert Prairie Conlon. „Läbipõlemine ent ohustab siis, kui sa oled stressis või kurnatud juba pikemat aega.“ Teisisõnu, kui sa tunned seda pikemaajaliselt ja tugevalt, on tegemist läbipõlemisega. Kui aga madalseis tuleb ja läheb, ning tuleneb ühest kindlast probleemist, on tegu stressiga.

  1. Läbipõlemine on arvatust märksa vanem probleem.

Arvestades, kui palju inimesi täna tehnoloogia arengu tõttu töötab, pole üllatav, et läbipõlemine nii suurt tähelepanu pälvib. Kuid iseenesest pole läbipõlemises midagi uut – see on meie keskel olnud juba päris kaua aega. Ühe läbipõlemist, depressiooni ja ärevust vaadelnud uurimistöö kohaselt võib läbipõlemise kirjeldusi leida väga ammustest aegadest ja kultuuridest – koguni Vanast Testamendist ja Shakespeare'i kirjutistest. Teadlased hakkasid vaevusele enamat tähelepanu pöörama 1970ndate keskel. Toona uurisid seda esmakordselt psühhiaater Herbert Freudenberger ja sotsiaalpsühholoog Christina Maslach. Freudenberger kirjeldas seda kui „läbikukkumist, ärakulumist või kurnatust, kuna meie energialt, jaksamiselt või ressurssidelt nõutakse liiga palju“.

  1. Läbipõlemisega seostub kolm põhilist tunnet.

Teadlaste sõnul koosneb läbipõlemine kolmest erinevast tundest: kurnatus, küünilisus ja ametialase jõudluse puudumine. Kurnatus on krooniline väsimus, mis on tingitud liigsetest nõuetest töös. Künismist on kantud paljude läbipõlemise käes vaevlevate inimeste suhtumised – neil kaob sageli huvi oma töö vastu täielikult. Ametialase efektiivsuse puudumine tekib siis, kui läbipõlenud inimene tunneb end läbipõlenult, panustab töösse vähem tõhusalt ega suuda suurt midagi saavutada.

allikas: Psychology Today