Suvepuhkused on täies hoos! Apteeker jagab nippe: kõhulahtisus reisil - kuidas käituda?

Pikalt kestnud piirangud reisimisele ning võrdlemisi külm kevad on pannud inimesed kohvreid pakkima ja reisima. Paraku pole külm ning niiske ilm soosinud viiruste kadumist ning siiani esineb ohtralt kõhulahtisust ja oksendamist. Apotheka proviisor Anne-Mai Rogenbaum annab nõu, mida teha, kui kõhuhäda tabab reisil või lausa lennukis teel sihtkohta.

Millist ravimit apteegi külastaja hetkel riiulilt enim haarab ja millist nõu vajab?

Viirushaigused ei ole kahjuks kuhugi kadunud. Apteegi külastajate soovide ja murede alusel saab öelda, et ka kõhulahtisust ja oksendamist esineb palju.

Lennujaamad löövad reisijate rekordeid. Kas ja mida peaks apteegist ennetavalt reisile kaasa võtma?

See, mida apteegist kaasa haarata, sõltub natuke sellest, kes ja kuhu reisivad, aga alati on hea hoida käepärast täiskasvanutele ja lastele mõeldud valuvaigisti. Samuti kõhulahtisust ja oksendamist leevendav toode, näiteks Enterol. Ka selle toote puhul on hea kui täiskasvanutel on varutud täiskasvanute preparaat ja lastele oma. Lisaks paar haavahoolduse toodet, kas siis desinfitseeriv sprei või geel, ning mõned plaastrid. Kui peres on allergikuid, siis kindlasti ka selleks puhuks midagi. Inimesed, kes tarvitavad igapäevaselt ravimeid, peaksid olema veendunud, et reisi vältel vajaminev ravimikogus on kaasa pakitud.

Mida teha kui reisil tekib kõhulahtisus, näiteks juba lennukis? Milliseid nippe oskate jagada? Mida teha siis, kui kõhulahtisus tekib reisil olles lapsel?

Kui tegemist on ainult kõhulahtisusega, tuleb veenduda, et joodaks piisavalt vedelikku ning tuleb proovida süüa. Väga hea on juua vahepalana puljongit. Söögiks sobivad sel puhul kergemad eined, näiteks kuivikud. Vältima peab piimatooteid. Kui on kaasas kõhulahtisust leevendav ravim, siis see aitab kindlasti olukorda kiiremini lahendada. Jälgima peab ka väikelapsi, sest nende puhul on vedeliku puuduse tekkimise oht suurem. Selle märgiks on suukuivus, kaalukaotus, pisarateta nutt ning see, kui imiku mähe on üle kolme tunni kuiv. Väikelaste puhul peaks lennukis kaasas olema varuna ka mähkmeid. Ajutine kõhulahtisus ei peaks kestma rohkem kui 3 päeva.

Kas ja mismoodi erineb väikese lapse aitamine täiskasvanust?

Suurim vahe on vast selles, et lapsi peame tähelepanelikumalt jälgima. Nad ei pruugi osata haiguse ajal hetkeseisundit väljendada. Erinev on ka ravimite või abistavate toidulisandite manustamise kogus ja sagedus. Väikelaste puhul on tähtis, et suudame tagada neile ka piisavalt puhkeaega ning võimalikult rahulikku keskkonda. Täiskasvanu suudab selliseid valikuid üldjuhul ise teha.

Kas kõhulahtisus võib olla eluohtlik?

Kui kõhulahtisus kestab pikalt ja sellega kaasneb palavik ning kõhukrambid, peab kiiremas korras arsti poole pöörduma või abi kutsuma. Abi peab kiiresti kutsuma kui lapse roojas või oksemassides on verd, lapsel esineb hootine tugev kõhuvalu, mis segab magamist ning laps keeldub joogist või oksendab sageli ning suures koguses.

Kuidas reisil kõhulahtisust vältida?

Kindlasti pesta piisavalt käsi ning veenduda, kas kohapeal kraanist voolav vesi on ohutu joomiseks, hammaste pesuks ja söögi tegemiseks. Enne reisi ei tee paha võtta piimhappebaktereid. Need muudavad soolestiku tasakaalu vastupidavaks ning me ei ole nii vastuvõtlikud erinevatele viirustele, sealhulgas viirustele, mis tekitavad kõhulahtisust või oksendamist.

Milliseid toiduaineid või teisi ravimeid kõhulahtisuse ravimi võtmise korral tuleb vältida ja mida kindlasti tuleks lisaks tarbida?

Kõhulahtisuse korral peab vältima piimatooteid. Ka ei tasuks süüa vürtsikaid, praetud ja frititud toite – need on väga rasvarohked ja teevad olukorra hullemaks. Ka tuleb loobuda suhkrurikastest või kunstlikke magusaineid täis toitudest, sest suhkur kipub häirima soolestikus olevaid tundlikke baktereid ning osa kunstlikke magusaineid on lahtistava toimega. Võib tulla üllatusena, aga vältida tuleb ka kiudainerikkaid toite nagu täisteraleib ja pruun riis – kui muidu on need seedimisele head, siis paraku kõhulahtisuse puhul ei ole nende tarbimine vajalik. Samuti tuleb vältida rasvast liha-kala – sealiha, lõhe ja sardiinid jäägu seekord toidulaualt eemale.

Kas kõhulahtisus on sesoonne mure ehk kas on perioode, mil seda esineb rohkem?

Plahvatusliku algusega rotaviirus kipub tõesti olema sesoonne. Esinemissagedus tõuseb talvel ja kevadel. Nakkusallikaks on juba haigestunud inimene, kuid rotaviirused levivad ka vee ja toiduga. Sümptomid nagu vesine kõhulahtisus, oksendamine ja palavik, ilmnevad 2–3 ööpäeva pärast nakatumist. Haigus kestab tavaliselt alla viie ööpäeva.