1. Sa kannatad kõhukinnisuse käes

Kui sa liigud, siis liigub ka jämesool ja selle tõttu muutub ka väljaheite väljutamine lihtsamaks. Alakehalihaste ja vahelihase toonus on samuti oluline seedekulgla jääkainete väljutamiseks. Regulaarne harjutuste tegemine võib sellel puhul aidata.

2. Liigestes on jäikus

Valusad liigesed, mida on raske liigutada, võivad mõnikord olla sümptomiteks sellistest põletikulistest haigustest nagu artriit ja autoimmuunne haigus. Liigesed muutuvad kangeks, kui sa neid palju ei liiguta. Treeni oma liigeseid selleks, et nad sind kannatama ei paneks.

3. Sa hingeldad kogu aeg

Lihased muutuvad nõrgemaks, kui sa neid ei kasuta, eriti just need lihased, mis aitavad kopse sisse ja väljahingamisel. Kui sa ei treeni neid tihti, siis kaotavad need lihased oma jõu. Mida vähem sa liigud, seda rohkem sa hingeldad. Ja seda ka lihtsaid kodutöid tehes.

4. Sa oled halvas tujus

Liikumispuudus ei riku ainult su füüsilist tervist. See võib ka tõsta ärevushäireid ja depressioonitunnet. Liigu palju, siis parandad sa oma vereringet. Ning liikumine parandab ka tuju ja enesehinnangut.

5. Sul ei ole energiat

Kui sa tunned enamiku ajast letargiat peal olevat, siis tea, et füüsiline tegevus toob sulle vajalikku hapnikku ning toitaineid kudedele Kui sa veedad enamiku oma ajast istudes, siis ei saa su koed piisavalt kütust, mida nad vajavad normaalseks funktsioneerimiseks

6. Su ainevahetus on aeglustunud

Kiire ainevahetusega inimesed liiguvad rohkem, isegi, kui nad teevad selleks ainult paar harjutust Mida aktiivsem sa oled, seda rohkem sa kaloreid põletad iga kord, kui sa liigud

7. Sa kannatad unetuse all

Kui sa ei jaksa enam lambaid õhtul lugeda voosid, siis liigu nii palju, kui võimalik päeva jooksul. Kui sa liigud palju ja regulaarselt, jääd sa rutem magama ja su une kvaliteet paraneb.

8. Sa unustad asju

Regulaarne liikumine paneb keha kasutama rohkem keemilisi aineid, mida kutsutakse kasvufaktoriteks. Nad stimuleerivad aju veresooni. Mida rohkem verd ajju jõuab, seda rohkem suudad sa mõtelda, meeles pidada ning otsuseid vastu võtta.

9. Su vererõhk on kõrge

Kui sa veedad enamiku oma ajast istudes, siis tõuseb südamehaiguste risk. Su vererõhk võib muutuda kõrgemaks ja sellega koos kasvab südame-veresoonkonna haiguste oht.

10. Sa kannatad eeldiabeedi käes

Kui sa liigud regulaarselt ja piisavalt iga päev, suudab su organism paremini kontrolli all hoida veresuhkru taset. Stabiilne veresuhkru tase hoiab eemal diabeediriski.

11. Sa kannatad seljavalu käes

Liikumise puudus muudab nõrgemaks neid lihaseid, mis toetavad selga. Tee harjutusi selle jaoks, et tugevdada oma lihaseid. Kõige paremad on siin kõik sirutusharjutused.

12. Sa tahad kogu aeg näksida

Sageli arvatakse, et mida rohkem liikuda, seda rutem läheb kõht tühjaks aga tegelikult on see pigem vastupidi. Jalgrattaga sõitmine, ujumine, käimine ja jooksmine alandavad söögiisu. Need spordialad muudavad mõningate söögiisu hormoonide taset kehas.

13. Sa oled tihti haige

Uuringud on näidanud, et mida rohkem sa liigud, seda väiksem on võimalus, et viirushaigused sind kimbutama tulevad. Igapäevane liikumine aitab sul tugevdada oma immuunsust.

14. Su nahk on tuhmim

Kui su nahk on muutunud tuhmiks, siis võib selle põhjuseks olla liikumise puudus. Uuringud on näidanud, et mõõdukas liikumine stimuleerib vereringet ning immuunsust, mis aitab nahal jääda nooruslikuks ning säravaks.

allikas: Kodused Lood