Ühel hilisõhtul saabus talle Messengeri kiri naiselt, kes suhtus Kasparisse kui tuttavasse, aga keda mees tegelikult ei tundnud. Kaspari loo räägib tema sõber, kes oli mehele toeks hingeliselt raskel ajal ja kellele usaldati ka oma uue tutvuse saladusi.

„See kiri oli kompav ettepanek, et võiks kokku saada, sest tore pidu oli. Kaspar rääkis mulle järgmisel päeval pärast kirja saamist, et algul ta ei saanud aru, miks Kristiina-nimeline naine temale kirjutab, aga taipas, et ettepanek oli ilmselt mõeldud teisele inimesele. Kaspar tutvus aga neiu profiiliga ja vaatas, et väga kena arukas neiu, miks mitte temaga kokku saada. Nii ta ka kirjutas, et tore oleks kokku saada. Sel ööl Kristiina enam ei vastanud. Järgmisel päeval sai Kaspar Kristiinalt aga rõõmukirja, et mehe kiri ja nõusolek kokku saada rõõmustasid teda väga. Naine palus vabandust, et oli tol peol väga purjus ja Kaspariga polnud võimalust suhelda, aga Kaspar jäi talle meelde sellega, kui lugupidavalt teised temasse suhtusid. Eesnime järgi otsis Kristiina siis mehe Facebookist üles. Hakkaja naine, julgelt kalastab, mõtles Kaspar. Ta ei julenud naisele kirjutada, et tema ei olnud sellel Kristiina mainitud peol, vaid juhtis jutu teistele teemadele. Kaspar mõtles, et küll ta hiljem räägib Kristiinale tõtt.

Jaga
Kommentaarid