Sydney ülikoolis korraldati 78 430 inimese vanuses 40–70 seas uuring, milles võrreldi sammude arvu, nende kiirust ja mõju tervisele. Uurijad leidsid, et iga 2000 sammu, mida osalised päevas tegid, vähendas nooremana suremise riski 8–11% võrra.


Tehes ainult 3800 sammu päevas, osutad sa juba oma aju tervisele suure teene ning vähendad dementsuse riski 25% võrra. Kõndides päevas üle 9800 sammu, väheneb see risk 50% võrra.


Kõndimise kiirus on samuti oluline. Kiirem kõnnitempo tagab suurema kasu üleüldisele tervisele ning südamehaiguste ja vähi ärahoidmise. Kui kõndimisse suhtuda rohkem kui trenni ja vähem kui ühest kohast teise minemisse, on tempo kiirem ja tervisekasu suurem.


„Sellest tuleb järeldada, et tervise parandamiseks ei tule iga päev pelgalt 10 000 sammu täis saada, vaid ka kiiremini kõndida,“ kommenteerib dr Matthew Ahmadi. 2022. aastal tehtud uurimus näitas, et natuke kiirem kõndimistempo (rohkem kui viis kilomeetrit tunnis) on kõige tõhusam viis, et aeglustada vananemise märke, elada kauem ja tervislikumalt. See võib su elu pikendada isegi kuni 16 aastat.


10 000 sammu ideaal on saanud kõigile tuntuks paljuski tänu selle idee turundamisele, mitte tänu teadusele, mis seda toetaks. Idee pärineb algselt ühelt Jaapani firmalt, et aidata müüa esimest sammulugejat. Number 10 000 valiti seetõttu, sest ümmargust numbrit oli mugav meeles pidada. 10 000 on küll hea eesmärk, et püsida aktiivsena, kuid kui sa kõnnid sellest vähem, pole ka otseselt muretseda vaja. Ka tempo loeb!