Beebiblogi: kuus tüüpi rasedaid, kes tõestavad, et titeootus viib mõistuse
1. Moraalijüngrid
Need on need rasedad, kes teavad alati, mis on lapseootajale lubatud süüa, juua ja sisse hingata. Need, kes sellega ei nõustu on loomulikult debiilikud, kes pole emaduseks valmis. Samuti seavad nad teistele mingisuguseid reegleid, umbes nagu rasedusehitlerid: “Sina ei tohi teistele rääkida, mida me siin grupis räägime!” Kui keegi julges selle nõudmise peale mainida, et oh, teate, ma oma peikale olen ikka näidanud üht või teist teemat, mis huvi pakub, siis sai ta koheselt “sõbraliku” soovituse sellest ultrasalajasest grupist lahkuda, sest hoidku jumal selle eest, kui kellegi mees saab teada, et mingi suvaline Mari on hädas kõhule tekkivate punnidega või näeb veel suvalisema Malle kõhupilti. Olgem ausad, mehi nagunii suurt ei huvita.
2. Ettevalmistujad
Need on need rasedad, kellel on viiendaks rasedusnädalaks valmis ostetud lapse esimese kolme aasta riided ja lisavarustus. Selleks ajaks kui laps juba KÄES on, on sellistel emadel varutud kõik vajaikud asjad kuni ülikoolini, sest HILJEM POLE LIHTSALT AEGA! Ei, tegelikult ka! Sest kui laps käes, siis hakkavad tulevased emad karjudes ringi jooksma ja juukseid kakkuma. Loomulikult ei maksa poes käimisest ja lapse asjade siis ostmisest sellisel ajal unistadagi. Seega tuleb ikka olla varajane.
Ahja, kas ma juba mainisin, et need, kes nende rasedatega ei nõustu ja loodavad oma lapsele vajalikud asjad siiski peale lapse sündi osta, on debiilikud? Sest siis EI OLE NAISTEL AEGA! Mitte kunagi! Ja kui nad parajasti ei näita pilte beebiasjadest, mis nad jälle kokku ostnud on, siis on nad kindlasti šoppamas oma lapsele 1. septembri jaoks koolimineku kostüümi, sest kellel selle jaoks pärast lapse sündi aega on?
3. Täiuslikud rasedad
Ükskõik, mis murega keegi teiste poole pöördub, leidub ikka keegi, kes ütleb: “Ah, issand, sind päriselt vaevab SEE või? Mul küll sellega probleemi pole:)”, ilma absoluutselt küsimusele vastust andmata. Siis lisavad nad kommuuni enda kihluspilte, räägivad, kui väga nende lapse isa ikka võsukest ootab (loomulikult selle teema all, kus üks parasjagu kurdab, kuidas mees ei usu, et laps tema oma on) ja kuidas ees on ootamas soojamaareis ja üldse on see eluke täiuslik, eksju?! “Eks ikka kõik olene sellest, mida sa endale sisestad,” kinnitavad nad surmtõsisest teema all, kus naised kurdavad kambas, et hommikuti on ilgelt kehv olla. No jah, ega tõesti kui mina hommikuti enda sisikonda väljutasin, siis ma ka ikka enne nädalaid sisestasin endale, et hullult vahva oleks homne võileib välja oksendada.
4. Halvustajad
Kui keegi mainib, et laseb kindlasti oma lapse vaktsineerida, saab ta vastuseks: “APPI, sa oled kohutav lapsemõrtsukas, kes tahab, et ta oma enda laps mürgi kätte sureks!” Samas kui keegi arutleb, et jätaks vist lapse vaktsineerimata, saab ta vastuseks: “ISSAND! sinu pärast sureb minu laps mumpsi, sest sina, laiskvorst, ei hooli oma lapse tervisest!” Oeh, neid isendeid leidub absoluutselt igal teemal.
Kord kaagutavad nad, et laps peab sündima ikka abiellu, teine päev heietavad, kui nõmedad on naised, kes oma vaeseid mehi abielluma sunnivad ainult selle pärast, et sai titt tehtud. Ükskõik, mis teema on, tuleb mingi tibi ja ütleb, et nii ei või teha või nii pole ilus või, või, või. Sest see pole võimalik, et inimene teeb nagunii, nagu ta ise tahab. On ikka vaja natukene möliseda ja halvustada, muidu pole nende päev korda läinud!
5. Juba emmed
Nemad teavad kõigest KÕIKE! Ükskõik millise mure puhul on nad üleolevad ja mainivad igal võimalusel, et selle üle pole vaja muretseda, sest TÕELINE jama hakkab alles siis, kui laps välja tuleb. Küllap nemad juba teavad, eks, sest nemad on selle kohutava kadalipu juba läbinud ja tunnevad õigust kõigile nõu anda. Ka neile, kes seda küsinud ei ole. Mõnikord langevad nad kokku halvustajatega, sest nende jaoks tunduvad esmarasedate mured TÄIESTI MÕTTETUD. Ja loomulikult on vaja seda neile ka öelda.
6. Detailidesse langejad
Need on naised, kes ei hoia midagi tagasi. No olles ka ise üsna avameelne inimene, pean nentima, et isegi mul on süda pahaks läinud, kui keegi hakkab detailideni kirjeldama mingit löga, mis ta rinnast voolab, või oma kintsudel asetsevaid mädapunne, mis suvalisel hetkel katki kipuvad minema. Hea, et nad pilte ei lisa, aga ega asi ka sellest kaugel pole.
Veel võivad nad kirjeldada, mismoodi teevad nad endale lahklihasemassaaži õliga (ikka näpud sügavale sisse ja siis paremale-vasakule-üles-alla!) ja kui veab, siis on nende seas ka üks “juba emme”, kes jagab kõikidega enda jalgevahe seisundit peale sünnitust. Detailselt ja mõnuga.
Tegelikult on seal kommuunis jumala normaalseid inimesi ka, aga mis ma nendest ikka kirjutan. Ma tuleks sellest kommuunist ka vabalt ära, aga samas nalja saab seal kamaluga (mõelge ise, hunnik rasedaid ja hormonaalseid naisi iga päev uue teema üle vaidlemas!) ja teinekord saan isegi mõnele küsimusele adekvaatse vastuse. Ja noh, muidugi on ju hea, kui sul on koht, kus kirjutada, kuidas emakas täna erakordselt toonuses on ja sulle vastavad inimesed, kes ise samasuguses olukorras on ja oskavad kaasa rääkida.
Või siis kuuled hoopis: “Jumala eest, hull mure ka — kõht toonuses! Sa kõigepealt oota, kuni sul selg valutama hakkab! Ja siis oota, kuni su vagiina pooleks rebeneb ja siis oota, kuni su laps kolm aastat sind üleval hoiab, ja siis vaatame, mis sulle muret teeb!” või siis “Issand, ma pole kuulnudki, et kõht saab toonuses olla! Aga noh, eks mul ole ka kiire enda rubiinides suplemisega ja kaaviari söömisega, sest rasedus on võrratu!”
Minu igapäevaheietusi saate lugeda aadressilt http://tahanteada.wordpress.com/, kus halan, rõõmustan ja jutustan tunduvalt rohkem. Eks ikka nii on, kuidas elu käib.
