Muidugi tuleks märkida, et piisav uni on subjektiivne ning sõltub inimesest ja nende elustiili kontekstist.

Kuid mitte see ei ole selle artikli peamine teema. Vaatame hoopiski seda, mis juhtub, kui und jääb väheks? (olgu täpsed numbrid, mis nad on)

Üks huvitavamaid nähtusi unepuuduse korral on see, et meie hormoonide tasemed hakkavad muutuma.

Ning muutuma hakkavad justnimelt need hormoonid, millel on tugev mõju meie näljatundele.

Unepuuduse korral hakkab meie kehas vähenema hormoon nimega leptiin, mis on muidu seotud meie keha rasvamassi osakaalu ning tarbitavate toitainete ja kaloraaži kogustega. Ehk, kui meie keharasva osakaal on kõrge ning me üldiselt sööme piisavalt, siis on ka leptiini tase kehas kõrgem ning see reguleerib meie näljatunnet allapoole – ikka selleks, et me üleliigselt toitu ei tarbiks.

Ilma leptiinita sööksime suure tõenäosusega end iga päev oimetuks.

Muidugi ei ole see täiuslik kaitse ülesöömise vastu ning ülekaalulistes see hormoon ei tahagi hästi oma eesmärki täita, kuid enamike inimeste puhul on ta suureks abiliseks.

Unepuudus aga põhjustab selle hormooni taseme langust. See aga tähendab, et me muutume näljasemaks. Kindlasti ei ole see miski, mida me dieedi ajal tunda tahaksime.

Teine hormoon, mida unepuudus mõjutab on ghreliin, mis on mõnes mõttes vastand leptiinile. Ka tema mõjutab nälga, kuid vastupidi. Kui ghreliini tase tõuseb, siis näljatunne suureneb ning kui tase langeb, siis näljatunne väheneb.

Unepuudus põhjustab ghreliini taseme tõusu ehk toob kaasa suurenenud näljatunde.

Taaskord ei ole see asi, mida keegi dieedi ajal tunda tahaks, kus toitu niigi vähe.

Pannes mõlema hormooni mõjutused kokku, siis näeme selgelt, et unepuudus annab meile korraga lausa topeltlöögi dieedi järgimise edukusele.

Hoolitsege selle eest, et teie uni oleks nii ajaliselt kui ka kvaliteedilt, piisav. Võite avastada, et dieedi järgimine muutub kordades lihtsamaks, sest keha näljatunnetus on paremini paigas!

Head und!