Sellest ööst, mille Andri oma vana tuttava ja endise kolleegi Maiuga veetis, oli möödas juba kolm nädalat ja ta ei mõelnud neile kirglikele hetkedele enam. Kui siis magusalt uneledes, et ilus seiklus oli. Näis, et ka Maiu ei mõelnud sellele seiklusele kuigi palju, sest tema käitus sõbralikult ja koketeerivalt nagu ikka, nagu poleks vahepeal midagi juhtunud. Vähemalt ei jäänud kummalegi hingehaava. Andri oli unustanud ka selle, et Maiu mees võis tegelikult aimata, mis tol ööl juhtus.

Kirg ja nõudlik uksekell

Andri ja Maiu kirg puhkes väkelinna pubis, kus peeti ühise tuttava sünnipäeva. Andri naine oli lapsega nädalaks oma ema juurde sõitnud ja Andri oli ajutine poissmees. See ei tähendanud sugugi, et ta oma naist petta kavatses. Maiu mees jäi aga tol sünnipäeval üsna kiiresti purju ja läks koju magama. Maiu naaldus peo käigus üha enam Andri vastu ja kui pidu oli veel täies hoos, kutsus Andri naise värsket õhku hingama. Nad jalutasid natuke, aga peagi olid nad Andri korteris.

Tund aega hiljem, kui nad teineteise kaisus lamasid, hakkas äkki uksekell lakkamatult helisema. Andri tahtis masinlikult vastata, aga Maiu haaras ta käest ja sosistas, et see on ilmselt tema mees, kes läks teda sünnipäevale otsima. Kuidas ta Andri juurde oskas tulla, seda nad tol hetkel ei arutanud. Päris piin oli pool tundi uksekella nõudlikku helinat kuulata, aga nad ei vastanud ega muidugi avanud ka ust. Pool tundi pärast kellahelina lakkamist, kui ka aknast oli näha, et kedagi maja ees pole, läks Maiu koju.

Lootis, et nii see jääb

Kui Andri paar päeva hiljem Maiule helistas ja küsis, kuidas kodus läks, vastas Maiu, et sai kõvasti riielda, aga tema väitis järjekindlalt, et käis sõbrannaga jalutamas, et kainemaks saada. Talle tundus, et mees jäi lõpuks teda uskuma.
Andri mõtles, et nii see jääb ja juhtum ununeb peagi. Ei tema ega Maiu kavatsenud alustada pikemat salasuhet ega plaaninud üldse midagi.

Andri ei hakanud ka sünnipäevaliste käest uurima, mida nemad Maiu mehele rääkisid ja kas keegi mainis, et ta koos Andriga minema läks. Ta oli neid inimesi tundes kindel, et kindlasti ei soovinud keegi nimelt väljarääkimisega neile halba, aga ehk kogemata keegi lobises välja või reetis end kohmetu käitumisega, kuna ei osanud vastata, kus Maiu ja Andri kahekesi on. Aga võib-olla mees lihtsalt oletas õigesti, kui nägi, et ka Andri on kadunud. Või siis tõesi luges sünnipäevaliste keerutamisest välja, et nood varjavad midagi.

Miks sellist asja rääkida?

Ühel õhtul tuli Andri naine aga koju lausa raevununa. Kui laps oli õue mängima saadetud, rääkis ta, et Maiu mees oli talle otse öelnud, et meid mõlemaid peteti sel ööl. Andri hakkas algul tuliselt vastu vaidlema, et see kõik on vale, aga siis itsitas naine, et Maiu sinuga küll magas, aga sina Maiuga ei maganud või? Andri sai aru, et ta ei suuda naist vastupidises veenda.

Milleks küll, milleks küll, korrutas Andri masinlikult. Milleks ta pidi rääkima? Mida ta sellega saavutas? No tegelikult saavutas küll, pidi ta tunnistama. Rikkus ära tema hea suhte ja hävitas vastastikuse usalduse oma naisega.

See oli nüüd ikka sama abielu, aga tegelikult teistmoodi abielu. Mitu kuud oli naine väga tõrjuv, aga Andri kannatas ära. Ta püüdis väga naise eest hoolitseda, aga naine ütles, et see on võlts, sest ta kogu aeg saab j aru küll, miks mees nii hoolitsev on. Andri püüdis siis loomulikum olla, aga raske on loomulik olla, kui sa kõigest hingest tahad loomulik olla. Siis tasapisi muutus naine kuidagi tuimemaks ja ametlikumaks. Andri leppis sellega, et tema naine ei olnud enam nii armas ja vahetu, nagu varem oli olnud. Ta ju armastab oma naist.