Vaid 17 protsenti vanematest märkisid, et lubavad lapsel endal hambaid pesta, aga enne loputamist käivad hambaharjaga vajalikud kohad üle.

Hambaarsti Liina Viksi sõnul on lapsevanemate pea olematu panus oma lapse hammaste tervisesse muret tekitav. „Kuni kaheksanda eluaastani vajab iga laps hammaste pesemisel vanemate abi, kuna arenev käemotoorika lihtsalt ei võimalda tal varem hambaid täielikult puhtaks harjata. Hea eeskuju andmiseks võiks lapsega hommikul ja õhtul koos hambaid pesta ning enne suu loputamist lapse hambad ise hambaharjaga üle käia,“ sõnas Viksi.

Kui kodune hammaste eest hoolitsemine on unarusse jäetud, siis uuringust tuleb välja, et koguni 70 protsenti vanematest külastab lapsega esimest korda hambaarsti teise eluaasta täitumisel, kui lapsel on suus ka kõik piimahambad. Enne teist eluaastat laseb oma lapse hambaid kontrollida pea iga viies (21 protsenti) Eesti lapsevanem.

„Lapse esimene visiit hambaarsti juurde võiks olla kaheaastaselt. Enamikul lastest selleks ajaks veel ühtegi hambaaku tekkinud ei ole. Visiidi peamiseks eesmärgiks on tutvustada hambaravikabinetti ja töövahendeid ning vähendada seeläbi laste seas laialt levinud hambaarstihirmu. Oluline on laps hambaarsti juurde tuua vähemalt kaks korda aastas, et avastada kaaries algstaadiumis ning vältida sügavate hambaaukude teket,“ selgitas Viksi.

Viksi sõnul on hambaarsti regulaarse külastuse kõrval väga oluline igapäevane hammaste eest hoolitsemine, sealhulgas hoolikas hambapesu kaks korda päevas. Et kõik hambad ilusti puhtaks saaks, tuleb neid harjata vähemalt kaks minutit.

Märtsis tehnoloogiaettevõtte Philipsi poolt Baltimaades läbiviidud suutervise teemalise uuringus osales 1000 inimest Eestist, Lätist ja Leedust.