Eestis tehakse iga aastaga järjest rohkem kaalukirurgiat! Kuidas on võimalik seeläbi oma elu päästa ja mida see endaga kaasa toob?

Depressioon, alkoholitalumatus, oht üle süüa ja lõtvunud nahk on kaalukirurgia ajutised tagasilöögid, mille üle elamisel ootab ees uus tervislik elu rahuldust pakkuvas kehas.

Viimase aasta numbrite põhjal on rasvunud inimesi maailmas 13%, võrreldes 80-ndate aastatega on see number kahekordistunud ja see trend jätkub. Eestis on rasvujate osakaal 20% elanikkonnast ja USAs 30%. „Meditsiinis on see vähkkasvajatega võitlemise kõrval üks tõsisemaid väljakutseid,“ ütleb dr. Martin Adamson, kes teeb aastas üle saja kaalukirurgilise operatsiooni nii riiklikus PERH-is kui erakliinikus The Health Clinic.

"Bariaatriline kirurgia ehk kaalukirurgia tõestab oma vajalikkust iga aastaga üha rohkem ja rohkem. Selle kohta on aasta-aastalt järjest rohkem informatsiooni, mis tõstab selle valdkonna usaldusväärsust," kinnitab dr. Adamson "On selge, et see on tõhus ja turvaline valikmeetod ravis. Käitumisteraapia, ma pean silmas dieete ja füüsilist aktiivsust ei anna iga kord tulemust. Kui me räägime rasvtõve ravist, siis selle nurgakiviks täna on ikkagi kaalukirurgia. Operatsioonide arv kasvab iga aastaga. Eestis tehakse neid üle 700 aastas ja tõenäoliselt oleks tegelik vajadus veel suurem."

Dr. Adamson kinnitab, et nende jaoks on Haigekassa poolt lävendiks kehamassiindeks alates 35-st koos kaasuvate haigustega, millest levinumad on diabeet ja kõrgvererõhutõbi. Alates sellest katab operatsiooni kulud Haigekassa.

Rasvtõvega seonduvad ka liigeshaigused ja soodumus kasvajate, jämesoole- ja emakakaelavähi tekkeks. Kuivõrd on kaalukirurgia abil võimalik neist kaasuvatest haigustest vabaneda?

See on üks asi, mida oodata peale bariaatrilist operatsiooni. Diabeedi, kõrgvererõhutõve ja liigesehaiguste osas toimub paranemine. Näiteks teise tüübi diabeediahaigetest 60 % vabaneb insuliiniravist. Kõrgvererõhuhaigus võib täielikult taanduda või vähemalt ravimite vajadus väheneb oluliselt.

Pärast operatsiooni on vaja tarvitada ravimeid ja vitamiine elu lõpuni?

Jah, see on üks oluline nüanss, et pärast operatsiooni tuleb igapäevaselt võtta spetsiaalseid vitamiine ja järgida dieedikava, mis on hästi oluline. Peamine, mida oodatakse pärast bariaatrilist operatsiooni on see, et kehakaal langeks. Pikas perspektiivis on kõige olulisem järgida kliinilise toitumisterapeudi soovitusi. Esimene konsultatsioon on enne operatsiooni, teine kuu aega pärast lõikust, siis poole aasta möödudes ja seejärel aasta pärast.

Kehakaalu vähenemise numbritest rääkides ei ole olemas ühtset valemit, mille järgi me saaksime öelda, et patsient peab olema kuu ajaga kaotanud nii ja nii mitu kilo ning poole aastaga nii ja nii mitu kilo. See on hästi individuaalne ja seda ei ole võimalik ennustada. Kui kehakaal ei lange, siis see ei tähenda tingimata seda, et operatsioon on ebaõnnestunud vaid seda, et paari nädala jooksul tuleks kontakteeruda toitumisterapeudiga, et muuta dieeti ja suurendada liikumist. Kirurgi jaoks on kõige ebasoodsam see, kui patsiendil kehakaal ei lange, aga ta tuleb meie juurde alles aasta pärast ja ütleb, et tegelikult ta soovitud kaalulangust ei saavutanud.

Kas ja milliseid tagasilööke võib oodata?

Täiesti ootuspärane on see, et patsient kogeb pärast operatsiooni meeleolulangust, võib tekkida kerge kuni mõõdukas depressioon. See on tingitud üldjuhul sellest, et operatsioon ise on organismile trauma, millest taastumine võtab aega. Enamjaolt laheneb olukord iseenesest, aga kui probleem on patsiendi jaoks piisavalt häiriv, siis peaks ta pöörduma kliinikusse, kus temaga räägib psühhiaater. See võimalus on meil olemas.

Toidu maitse võib tunduda teistsugune ja esineda iiveldust. Tuleb ka ette, et patsient lihtsalt sööb üle, sest ta on harjunud palju sööma või sööb valesid asju ja liigub vähe. Mõni ootab energiapuhangut, mida ei tule. See nõuab patsiendi poolt üsna suurt pingutust, et neid eesmärke saavutada, mis selle operatsiooniga on seatud. Söögiisu iseenesest väheneb ja täiskõhutunne tekib varem – see oleks ideaalne olukord. Süüakse väikesed kogused korraga ja 5-6 korda päevas. Esimesel kahel nädalal süüakse püreetoitu ja järgmised kaks nädalat pehmet toitu. Kuu aja möödudes minnakse tasapisi üle tavatoidule.

Seda peab ka teadma, et peale operatsiooni tuleb alkoholitarbimisse suhtuda hästi ettevaatlikult. Esiteks sellepärast, et alkohol on kaloririkas, mis töötab meie eesmärkide vastu ja teiseks - risk sõltuvuskäitumisele on suurem kui enne, sest alkoholi imendumine pärast operatsiooni on kiirem. Inimene jääb rutem purju. Ja kui varasemalt on inimesel olnud alkoholisõltuvus, siis on bariaatriline kirurgia talle vastunäidustatud.

Kui kiiresti kaalukaotus toimub ja kui suur see võib olla?

On patsiente, kes kaotavad kuni poole oma kehakaalust. Kui sa kaalud 200 kilo, siis 100 kilo kaotada on realistlik, aga kui kehakaal on 120 kg, siis sellest pool kaotada ei ole enam realistlik. See on alati hästi individuaalne ja nõuab patsiendipoolset pingutust ning toitumisterapeudi nõuannete järgimist. Kui patsiendile tundub, et tema kaalukaotus ei ole piisav, siis tuleks koheselt ühendust võtta bariaatriakeskusega, kust ta saab abi. Tavaline praktika on esimese kuuga kaotada 6-10 kilo. Aga on neid, kes kaotavad rohkem ja neid, kes vähem.

Kui kiiresti võib pärast oppi treeningutega alustada?

Liikumine on oluline kohe pärast operatsiooni. Kümne päeva möödudes võib hakata kiiremini kõndima ja kolme nädala möödudes juba ka kergelt jooksma. Aga muidugi sõltub see inimese enesetundest. Jõusaali ei saa soovitada enne kuue nädala möödumist, sest haavade paranemine võtab vähemalt 6 nädalat.

Kas on võimalus, et koledat lõtvunud nahka kõhule ei teki, kui tasapisi kaalust alla võtta?

Üks asi, mida pärast bariaatrilist operatsiooni võib oodata, on lõtvunud naha tekkimine kõhu-, reite- või õlavarrepiirkonda ja vahel ka seljale. See probleem tekib umbes 2/3 patsientidest. Mida väiksem on ülekaal ja mida varem teha operatsioon, seda väiksem on tõenäosus, et lõtvunud naha probleem tekib. See võib olla üsna häiriv ja segada näiteks sportimist ning hügieenitoiminguid. Samas aga ei pruugi see olla patsiendi jaoks nii oluline, et peaks kirurgiliselt sekkuma. Mingil määral võib probleem ka ise laheneda. Selle valdkonnaga tegeleb post-bariaatriline kirurgia ja lõikuse vajadust saab hinnata aasta pärast operatsiooni.