Kuldaväärt nõuanded, kuidas lapse immuunsust külmetuste hooaja eel tõsta
Ei ole suurt vahet, kas tegemist on lapse või täiskasvanuga — immuunsüsteemi tugevdamisel kehtivad alati teatud rusikareeglid. Veerenni Tervisekeskuse Südameapteegi farmatseut Kerli Vahari sõnul nõrgendavad ka laste immuunsust väsimus ja stress, tugevdavad aga mitmekülgne toitumine, piisav magamine ja liikumine, värske õhk jpm. Loe ja katsu järgida viit nõuannet, et lapsed külmaperioodil võimalikult terved püsiksid.
Pese tihti käsi
Käsi tuleb pesta tihti, ja kindlasti seebiga. Iseenesest ei tõsta käte pesemine lapse immuunsust, küll aga aitab tõhusalt hoiduda bakteritest ja viirustest. Soovitav on käsi pesta alati, kui koju jõutakse, ükskõik, kas tullakse siis mänguväljakult, koolist, trennist või poest. Samuti peaks olema traditsiooniks pesta käsi enne ja peale sööki, lemmikloomaga mängimist, nina nuuskamist, tualetis käimist jne. Farmatseut soovitab osta ka desinfitseerimisgeeli või ühekordsed puhastuslapid, mida on lapsel mugav kotti pista ja päeva jooksul kasutada. Kui laps on juba viirusesse nakatunud, tuleks jälgida, et pere teised lapsed ei kasutaks näiteks tema käterätikut ning peale haigust peaks selle ära pesema, et sama viirusega mitte uuesti nakatuda.
Serveeri rohkem puu- ja juurvilju
Südameapteegi farmatseudi sõnul on puu- ja juurviljad immuunsüsteemi tugevdamisel möödapääsmatud ning seetõttu peaks lapsed sööma iga päev vähemalt 5 portsjonit puu- ja juurvilju. Toitumine.ee toob välja, et üks portsjon on umbes peotäis ehk 100 g värskeid või kuumtöödeldud puu- ja köögivilju ning marju. Sellise koguse söömisel on tõenäoline, et organism saab kätte vajaliku hulga paljudest vitamiinidest ja mineraalainetest, samuti vajalikke fütotoitaineid, vett ja kiudaineid.
Puu- ja köögiviljad on kõige rikkamad C-vitamiini poolest, samuti leidub neis E-vitamiini, folaate ning teisi B-grupi vitamiine. Kerli Vahari sõnul on C-vitamiin väga laialdaselt levinud immuunsüsteemi tugevdaja, samuti vitamiinid A ja E ning oomega rasvhapped. Arvatakse, et lapsed, kes söövad rohkem vitamiini- ja mineraalide rikkaid toite, põevad külmetushaigusi lühemalt ja kergemalt. Kui laps siiski puu- ja juurvilju piisavalt ei söö ja toidust mineraale või kiudaineid vajalikul määral ei saa, tasub apteegist küsida lastele mõeldud vastavaid tooteid. Näiteks on C-vitamiini nii dražeede, tablettide, kapslite, kummikarukeste kui ka siirupina.
Lisa vajadusel vitamiine ja toidulisandeid
Koduses apteegis võiks haiguste hooajaks valmis olla nii vitamiinid, mineraalid kui ka ravimid, mis esimesi külmetusnähte leevendavad ja organismi turgutavad. Kerli Vahari sõnul on mineraalidest olulised tsink, seleen, raud ja mangaan. Nii näiteks reguleerib tsink immuunsust ja seleeni puudusel organismis suureneb vastuvõtlikkus viirushaigustele. Farmatseut soovitab lastele immuunsuse tugevdamiseks ja külmetuste ennetamiseks punast päevakübarat, mida on saadaval siirupi, tinktuuri ja tabletina. Ka astelpaju siirup või mahl on omal kohal oma kõrge antioksüdatiivsete ainete sisalduse poolest.
Spetsiaalselt lastele on välja töötatud erinevad multivitamiinid ja immuunsust tõstev oomega 3 toidulisand. Kuna Eestis päikeserikast aega napib, soovitab Südameapteegi farmatseut septembrist aprillini lisaks võtta ka D-vitamiini, mida müüakse apteegis lastele mõeldud koguses ja pakendis. Samuti peaks kodusesse apteeki kuuluma probiootikumid, kuna piimhappebakterid aitavad haigustekitajaid ja nende toksiine kahjutuks muuta. Apteeker soovitab piimhappebakterite kuure sageli haigestuvatele lastele. Kel on keeruline lapsele küüslauku sööta, võib proovida apteegist küüslaugu lõhnatuid tablette.
Pane lapsele tervislikud ampsud
Pikad koolipäevad ja pärastlõunane trenn tekitavad lapsel loomulikult hundiisu. Kiusatus magusa saiakese, kartulikrõpsude või limonaadi järele on muidugi suur. Töödeldud toidud ja rafineeritud suhkur mõjub aga immuunsusele halvasti. Tehke proovi näiteks viilutatud pirni, viinamarjade ja ploomidega; kurgi- ja porgandikangide ning hummusega; kirsstomatite, kuivatatud puuviljade või juustutükikestega. Kõik need aitavad veresuhkru tõusule kaasa, annavad energiat ja on samas tervislikud. Väga mõnusad on lapsele kaasa panna ka maitsestamata riisileivad või -krõpsud, mida on saadaval nii valgest kui pruunist riisist ning seemnetegagi. Üha popimad on ka pähklivõided näiteks mandlitest, maapähklist või India pähklist, mida riisileiva peal või siis puuviljadega näksida.
Pane õigel ajal magama
Kooliealiste laste une pikkus peaks ööpäeva jooksul vanuses 6–12 aastat olema 10 -11 tundi ja vanuses 12 — 18 aastat 9 — 9,5 tundi. Selleks, et oma unetunnid täis magada, peaks 6–12aastane laps enne hommikul kl 7 ärgates igal õhtul uinuma hiljemalt kell üheksa, noorukid aga kl 10. Ka lasteaiapõnne võib kimbutada unevaegus, eriti siis, kui nad päeval lasteaias ei maga. Väiksematel põngerjatel on päevane unevajadus 12-13 tundi, koolieelikutel 10 tundi. Piisav uni on hädavajalik nii tugeva immuunsuse kui üldise enesetunde ja vaimse tervise tagamiseks. Uni aitab päevastest tegemistest välja puhata, organismil taastuda ning ennetada stressi ja sellest tulenevat immuunsuse langust. Eriti oluline on piisav uni haiguse ajal, mil on vaja kosuda ning organismi ainevahetust turgutada. Niisiis tuleb lapsed õigel ajal voodisse saada, sest lisaks immuunsuse nõrgenemisele toob pidev unevõlg koolilastel kaasa meeleolu- ja käitumishäired, hüperaktiivsuse, jonni ajamise ja tujukuse.
